Sidney Poitier

veebruar">20. veebruar 1927 Miami, Florida – 6. jaanuar 2022 Beverly Hills, California) oli Bahama-USA näitleja, filmilavastaja ja diplomaat. Ta oli esimene mustanahaline, kes võitis parima meespeaosatäitja Oscari. Ta oli üks viimaseid elusolevaid Hollywoodi kuldajastu suuri filmistaare.

Ta sündis Bahama päritolu perekonnas Florida osariigis Miamis ning sai tänu sellele USA kodakondsuse. Ta kasvas üles Bahamal, kuid kolis 15-aastaselt Miamisse ning sealt aasta hiljem New Yorki. Esimese näitlejarolli tegi ta New Yorgis mustanahalise teatris American Negro Theatre. Filmimaailmas tegi läbimurde 1955. aastal filmis "Blackboard Jungle", kus kehastas keskkooliõpilast. 1958. aastal mängis ta filmis "Aheldatud" ("The Defiant Ones"; 1958) koos Tony Curtisega peaosades üksteise külge aheldatud vanglapõgenikena. Film esitati üheksale Oscarile, nii Curtis kui ka Poitier esitati parima meespeaosatäitja kategoorias, sealhulgas oli Poitier esimene mustanahaline, kes selles kategoorias nominatsiooni sai. Roll tõi Poitier'le BAFTA ja Berliini filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna. 1964. aastal võitis Poitier Homer Smithi roli eest filmis "Lilled väljal" ("Lilies of the Field") nii parima meespeaosatäitja Oscari kui ka Kuldgloobuse.

Tänu tugevatele rollidele afroameerika meestegelastena pälvis ta lisaks tunnustust selliste filmide eest nagu "Porgy ja Bess" ("Porgy and Bess"; 1959), "A Raisin in the Sun" (1961) ja "A Patch of Blue" (1965). 1967. aastal mängis ta kolmes filmis, mis käsitlesid rassi- ja rassisuhete küsimusi: "To Sir, with Love", "Arva kes lõunale tuleb" ("Guess Who's Coming to Dinner") ja "Öö kuumuses" ("In the Heat of the Night"), millest viimane võitis parima filmi Oscari. Roll viimases filmis tõi talle Kuldgloobuse ja BAFTA nominatsioonid ning järgmisel aastal oli Poitier enim piletitulu toonud näitleja USA-s. Alates 1970. aastatest lavastas Poitier mitmeid komöödiafilme, sealhulgas "Kanapead vanglas" ("Stir Crazy"; 1980). Pärast veidi üle aastakümne kestnud eemalolekut näitlemises naasis Poitier näitlemise juurde peaosadega filmides "Ohtlik jälitus" ("Shoot to Kill"; 1988) ja "Näpumehed" ("Sneakers"; 1992).

1974. aastal sai Poitier Briti impeeriumi ordu rüütelkomandöriks. 1982. aastal pälvis ta Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna, 1995. aastal Kennedy keskuse elutööauhinna, 1999. aastal Ekraaninäitlejate Gildi elutööauhinna ja 2002. aastal elutöö-Oscari. 1999. aastal valis Ameerika Filmiinstituut Poitier'i (100 Years...100 Stars) Ameerika 20. sajandi suurimate meesnäitlejate seas 22. kohale. 2009. aastal tunnustas president Barack Obama teda Ameerika Ühendriikide kõrgeima teenetemärgi Presidendi Vabadusmedaliga. Aastatel 1997–2007 oli Poitier Bahama suursaadik Jaapanis ja 2002–2007 Bahama alaline esindaja UNESCO juures.