Loomad

See artikkel räägib loomamõistest bioloogias; inimest loomade seast välja jätva loomamõiste kohta vaata artiklit Loom.

Loomad Fossiilide leiud: Ediacara - tänapäevani
Ülevalt vasakult: austraalia puukonn, kodukakk, siberi tiiger, euroopa ämblik, tigu, roheline merikilpkonn, mesilane, kala, berberiahv, saagkala, liblikas.
Taksonoomia
Domeen	Eukarüoodid Eukaryota
(järguta)	Opisthokonta
Riik	Loomad Animalia Linnaeus, 1758
Hõimkonnad
Alamriik Kõrvalhulkraksed Parazoa Käsnad Porifera Alamriik Pärishulkraksed Eumetazoa Naastloomad Placozoa Kiirelised Radiata (põhikond) Kammloomad Ctenophora Ainuõõssed Cnidaria Kahekülgsed Bilateria (põhikond) Vööttomploomad Orthonectida Rombloomad Rhombozoa Umbeliselaadsed Acoelomorpha Harjaslõugsed Chaetognatha Ülemhõimkond Teissuused Deuterostomia Keelikloomad Chordata Ürgkeelikloomad Hemichordata Okasnahksed Echinodermata Ksenoturbelliidid Xenoturbellida † Vetulicolia Ülemhõimkond Ecdysozoa Siilussid Kinorhyncha Rüüloomad Loricifera Keraskärssussid Priapulida Ümarussid Nematoda Jõhvussid Nematomorpha † Lobopodia Küüsikloomad Onychophora Loimurid Tardigrada Lülijalgsed Arthropoda Ülemhõimkond Platyzoa Lameussid Platyhelminthes Ripskõhtsed Gastrotricha Keriloomad Rotifera Kidakärssussid Acanthocephala Lõugsuud Gnathostomulida Pisilõugloomad Micrognathozoa Cycliophora Ülemhõimkond Lophotrochozoa Konuvaglad Sipuncula † Hyolitha Kärssussid Nemertea Pärgussid Phoronida Sammalloomad Bryozoa Kummarloomad Entoprocta Käsijalgsed Brachiopoda Limused Mollusca Rõngussid Annelida Kidavaglad Echiura

Loomad on päristuumsed ja hulkraksed organismid. Väheste eranditega on nad heterotroofse toitumisega, lihasrakkudega ja liikumisvõimelised, hingavad hapnikku, on võimelised suguliselt sigima ja arenevad embrüogeneesi käigus õõnsast kerakujulisest rakukobarast blastulast.

Loomariiki kuuluvad ka inimesed.

Loomariik jagatakse kuueks alamriigiks, mis omakorda jagatakse hõimkondadeks. Alamriigid on:

• Bilateria – kahekülgsed
• Cnidaria – kõrveraksed
• Ctenophora – kammloomad
• Mesozoa – vaheloomad
• Placozoa – naastloomad
• Porifera – käsnad

Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks – selgroogseteks ja selgrootuteks, ehkki sellel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.

2022. aasta seisuga oli kirjeldatud 2,16 miljonit elavat loomaliiki^[viide?], sealhulgas 1,05 miljonit putukaliiki, üle 85 000 limuseliiki ja umbes 65 000 selgroogseliiki. Arvatakse, et loomaliike on umbes 7,77 miljonit.

Loomade pikkus ulatub 8,5 mikromeetrist 33,6 meetrini.

Neil on omavahel ja keskkonnaga keerukas interaktsioon. Nad moodustavad toiduvõrgustikke.

Loomi uurib zooloogia.

Enamik elavaid loomaliike on kahekülgsed – klaad, mille liikmetel on bilateraalse sümmeetriaga keha. Kahekülgsete seas on esmassuused, kelle hulgas on näiteks ümarussid, lülijalgsed, lameussid, rõngussid ja limused, ning teissuused, kelle hulgas on okasnahksed ja keelikloomad, sealhulgas selgroogsed.

Loomadeks peetavaid organisme oli Ediacara elustikus eelkambriumi lõpus. Paljud tänapäeva loomahõimkonnad on selgelt tuvastatud umbes 539 miljonit aastat tagasi alanud kambriumi plahvatuse aegsete mereloomade kivististe järgi.

On kindlaks tehtud 6331 geenirühma, mis on ühised kõikidele elavatel loomadele. Need võivad pärineda üheltainsalt ühiselt eellaselt, kes elas krüogeenis (650 miljonit aastat tagasi).

Aristotelese bioloogias olid loomad jaotatud verega ja vereta loomadeks. Carl von Linné lõi 1758 teoses "Systema naturae" esimese hierarhilise loomade klassifikatsiooni, mille Jean-Baptiste Lamarck 1809. aastal laiendas 14 hõimkonnaks. Aastal 1874 jagas Ernst Haeckel loomariigi hulkrakseteks (Metazoa) ja ainurakseteks (Protozoa), keda enam loomadeks ei peeta. Tänapäeval kasutatakse loomade klassifitseerimisel molekulaarfülogeneetikat, mis näitab taksonite vahelisi evolutsioonilisi suhteid.

Inimesed kasutavad paljusid teisi loomi toiduks (näiteks nende liha, piima ja munasid), materjalide (näiteks naha ja villa) saamiseks, lemmikloomadena ja tööloomadena, sealhulgas veoloomadena. Koeri ja jahilinde on kasutatud jahipidamisel, paljusid loomi on kütitud sportlikel eesmärkidel. Teised loomad figureerivad iidsest ajast ka kunstis ning mütoloogias ja religioonis.

 

Loomadel on mitu tunnust, mis eristavad neid teistest organismidest. Loomad on päristuumsed ja hulkraksed. Erinevatelt taimedest ja vetikatest, kes on autotroofid, on loomad heterotroofid. Nad toituvad orgaanilisest ainest ja seedivad seda seesmiselt. Väga väheste eranditega on loomadel aeroobne hingamine. Kõik loomad on vähemalt mõnes oma elutsükli osas motiilsed, kuid mõned loomad, näiteks käsnad, korallid, rannakarbid ja vääneljalgsed, muutuvad hiljem sessiilseks. Blastula on ainult loomadel esinev embrüo arengustaadium.

Kõik loomad koosnevad rakkudest, mida ümbritseb iseloomulik ekstratsellulaarne maatriks, mis koosneb kollageenist ja elastsetest glükoproteiinidest. Ontogeneesi ajal moodustab ekstratsellulaarne maatriks suhteliselt painduva raamistiku, millel rakud saavad ringi liikuda ja ümber korralduda, tehes võimalikuks keeruliste struktuuride moodustumise. See võib olla lubjastunud, moodustades näiteks välisskelette, luid ja okiseid. Seevastu teiste hulkraksete organismide (eeskätt vetikate, taimede ja seente) rakke hoiavad paigal rakuseinad. Ainult loomarakkudel on rakuliidused (tiheliidused, aukliidused, desmosoomid).

Väheste eranditega (sealhulgas käsnad ja naastloomad) on loomade organismid diferentseerunud kudedeks. Nende seas on lihaskoed, mis võimaldavad kulgemist, ja närvikoed, mis kannavad edasi signaale. Tavaliselt on olemas ka seesmine seedeõõs, millel on kas üks ava (kammloomadel, ainuõõssetel, lameussidel) või kaks ava (enamikul kahekülgsetel).

 

Peaaegu kõik loomad kasutavad mingit laadi sugulist sigimist. Nad toodavad meioosi teel haploidseid gameete; väiksemad, motiilsed gameedid on spermatosoidid ja suuremad, mittemotiilsed gameedid on munarakud. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mid areneb mitoosi teel õõnsaks keraks, mida nimetatakse blastulaks. Käsnadel ujuvad blastulatest vastsed uude kohta, kinnituvad merepõhja või muule veealusele alusele ning arenevad uueks käsnaks.. Enamikul muudel rühmadel korraldub blastula keerukamalt ümber.. Kõigepealt see sopistub sisse, moodustades gastrula, millel on seedeõõs ja kaks lootelehte – väline ektoderm ja seesmine endoderm Enamasti areneb nende vahele kolmas looteleht – mesoderm.. Need lootelehed diferentseeruvad edasi, moodustades kudesid ja elundeid..

Sagedane inbriiding sugulisel sigimisel viib tavaliselt inbriidingu depressioonini populatsioonis kahjulike retsessiivsete tunnuste sagenemise tõttu.

Mõned loomad on võimelised suguta sigimiseks, mis annab sageli tulemuseks vanema geneetilise klooni. See võib toimuda fragmentatsiooni teel, pungumise teel, nagu pärishüdradel ja teistel ainuõõssetel, või partenogeneesi teel, nagu lehetäilistel..

 

Loomad jagatakse troofilise taseme ja toitumiskäitumise järgi ökoloogilisteks rühmadeks. Nende seas on karnivoorid (sealhulgas pistsivoorid, insektivoorid ja ovivoorid), herbivoorid (sealhulgas folivoorid, graminivoorid, frugivoorid, granivoorid, nektarivoorid ja algivoorid), omnivoorid, fungivoorid, raipesööjad, detritivoorid ja parasiidid. Iga bioomi loomade vahelised ökosuhted moodustavad selles ökosüsteemis keerukaid toiduvõrgustikke. Karnivooridel ja omnivooridel on kisklus konsumendi ja ressursi suhe, kus kiskja toitub saakloomast, kellel sageli kujunevad kaitsekohastumused ärasöömise vältimiseks. Valikusurved üksteisele viivad kiskja ja saaklooma vahelise evolutsioonilise võidurelvastumiseni, mille tulemuse on antagonistlik ja konkurentne koevolutsioon. Mõned konsumendid kasutavad mitut meetodit; näiteks parasitoidherilaste vastsed toituvad peremeesorganismide elavatest kudedest, surmates neid selle käigus, kuid täiskasvanud toituvad peamiselt õienektarist. On ka loomi, kellel on väga spetsiifiline toitumiskäitumine, näiteks bissad, kes söövad peamiselt käsnu (on spongivoorid).

 

Enamik loomi kasutab taimede ja fütoplanktoni (produtsentide, autotroofide) biomassi ning nende poolt fotosünteesi teel saadud bioenergiat. Herbivoorid kui primaarsed konsumendid söövad otseselt taimset ainet, et toitaineid seedida ja absorbeerida, kuna aga karnivoorid ja teised kõrgemate troofiliste tasemete loomad omastavad toitaineid kaudselt, süües herbivoore või teisi loomi, kes on söönud herbivoore. Loomad oksüdeerivad süsivesikuid, lipiide, valke ja teisi biomolekule, mis võimaldab loomadel kasvada ja hoida alal basaalset metabolismi ning anda energiat teistele bioloogilistele protsessidele, nagu kulgemisele. Mõned bentaaliloomad, kes elavad pimeda ookeanipõhja hüdrotermaalsete allikate ja külmade imbumisalade tarbivad orgaanilist ainet, mida toodavad arhed ja bakterid kemosünteesi (anorgaaniliste ainete, näiteks vesiniksulfiidi oksüdeerimise) teel.

Loomad tekkisid meres. Lülijalgsed asustasid maismaa umbes samal ajal nagu maismaataimed, tõenäoliselt ajavahemikus 510–471 miljonit aastat tagasi hiliskambriumis või varaordoviitsiumis. Selgroogsed, näiteks sagaruimne Tiktaalik roseae, hakkasid maismaale jõudma hilisdevonis, umbes 375 miljonit aastat tagasi. Loomad elavad peaaegu kõikides Maa elupaikades ja mikroelupaikades, mille fauna on kohastunud mereveega, hüdrotermaalsete allikatega, mageveega, kuumaveeallikatega, soodega, metsadega, karjamaadega, kõrbetega, õhuga ja teiste organismide sisemusega. Ent loomad ei ole eriti kuumataluvad; väga vähesed loomad taluvad pidevat temperatuuri üle 50 °C Väga vähesed loomaliigid (peamiselt ümarussid) elavad Antarktise kõige äärmisemates külmakõrbetes.

Mõõtmed

 

Sinivaal on suurim loom, kes kunagi on elanud; ta kaalub kuni 190 tonni ja tema kehapikkus on kuni 33,6 cm. Suurim elav maismaaloom on aafrika elevant, kes kaalub kuni 12,25 tonni ja kelle kehapikkus on kuni 10,67 m. Suurimad maismaaloomad, kes on kunagi elanud, olid sauropoodid, nagu Argentinosaurus, kes kaalusid 73 tonni, ja Supersaurus, kelle kehapikkus võis olla 39 m. On mikroskoopilisi loomi: mõned limaeosloomad (obligaatsed parasiidid ainuõõssete hõimkonnas) ei kasva üle 20 µm pikkuseks ja üks väiksematest liikidest Myxobolus shekel ei kasva üle 8,5 µm pikkuseks.

Suuremate hõimkondade liikide arvud ja elupaigad

Järgnev tabel toob ära suuremate loomahõimkondade kirjeldatud elavate liikide arvu hinnangud koos põhiliste elupaikadega (maismaa, magevesi, ja merevesi), ning vaba või parasiitse eluviisiga Äratoodud hinnangud põhinevad teaduslikult kirjeldatud liikide arvudel; mitmesuguste prognoosivahenditega on arvutatud palju suuremad hinnangud, ja need võivad olla äärmiselt erinevad. Näiteks ümarusse on kirjeldatud 25–27 tuhat liiki, aga nende ümarusside koguarvu avaldatud hinnangute seas on 10–20 tuhat, 500 tuhat, 10 miljonit ja 100 miljonit.. Taksonoomilise hierarhia mustrite abil on 2011. aastal arvutatud (sealhulgas veel kirjeldamata) loomaliikide koguarvuks umbes 7,77 miljonit.

Hõimkond	Näide	Kirjeldatud liike	Maismaaloomi	Nereloomi	Mageveeloomi	Vabalt elavaid	Parasiite
Lülijalgsed		1 257 000	1 000 000 (putukad)	>40 000 (kõrgemad vähid)	94 000	Jah	>45 000
Limused		85 000 107 000	35 000	60 000	5000 12 000	Jah	>5600
Keelikloomad		>70 000	23 000	13 000	18 000 9000	Jah	40 (sägalised)
Lameussid		29 500	Jah	Jah	1300	Jah 3000–6500	>40 000 4000–25000
Ümarussid		25 000	Jah (muld)	4000	2000	11 000	14 000
Rõngussid		17 000	Jah (muld)	Jah	1750	Jah	400
Ainuõõssed		16 000		Jah	Jah (vähe)	Jah	>1350 (limaeosloomad)
Käsnad		10 800		Jah	200–300	Jah	Jah
Okasnahksed		7500		7500		Jah
Sammalloomad		6000		Jah	60–80	Jah
Keriloomad		2000		>400	2000	Jah
Kärssussid		1350		Jah	Jah	Jah
Loimurid		1335	Jah (niisked taimed)	Jah	Jah	Jah
Kirjeldatud elavate liikide koguarv 2013. aasta seisuga: 1 525 728

  Pikemalt artiklis Loomade süstemaatika

Väline fülogenees

Loomad on monofüleetiline rühm. Nad on kaelusviburlaste sõsarrühm, nendega koos moodustavad nad klaadi Choanozoa.. Ajamäärangud fülogeneesipuul näitavad ligikaudu, mitu miljonit aastat tagasi sugupuud lahknesid.

Ros-Rocher jt viivad loomade päritou tagasi üherakulistele eellastele, pakkudes tabelis näidatud kladogrammi. Suhete ebakindlust märgib katkendlik joon.

Sisemine fülogenees

Käsnadel, kammloomadel, ainuõõssetel ja naastloomadel on kehaehitusplaan, millel puudub bilateraalne sümmeetria. Nende hõimkondade vahelised suhted on veel vaidluse all; kõikide teiste loomade sõsarrühm võib olla käsnad või kammloomad, millel mõlemal puuduvad homeootilised geenid, millel on oluline roll kehaehitusplaani arengus.

Need geenid on naastloomadel ja kahekülgsetel (kõrgematel loomadel). On kindlaks tehtud 6331 kõikidele elavatele loomadele ühist geenirühma; need pärinevad võib-olla ühelt ühiselt eellaselt, kes elas krüogeenis (650 miljonit aastat tagasi); neist 25 on uued põhigeenirühmad, mis leiduvad ainult loomadel; neist 8 on olulised Wnt signaaliradadele ja transformeeriva kasvuteguri β signaaliradadele, mis võib-olla võimaldasid loomadel muutuda hulkrakseks, andes mustri kolmele kehateljele, ja 7 geenirühma on transkriptsioonifaktorite jaoks (nende seas on homeodomeeni valgud, mis osalevad arengu juhtimises).

Gonzalo Giribet ja Gregory D. Edgecombe (2020) toovad ära kladogrammi, mis nende meelest kajastab konsensust loomade sisemise fülogeneesi kohta (punktiirjooned märgivad ebakindluse kohti)

Paschalia Kapli jt (2021) on välja pakkunud alternatiivse fülogeneesi, milles siuglejad ja Ambulacraria moodustavad klaadi Xenambulacraria, mis on kas keelikloomade sõsarklaad teissuuste seas või siis teissuused on parafüleetiline rühm ning Xenambulacraria on uue klaadi Centroneuralia (keelikloomad ja esmassuused) sõsarklaad.

Mittekahekülgsed

 

Mitmel loomahõimkonnal puudub bilateraalne sümmeetria. Need on käsnad, naastloomad, ainuõõssed ja kammloomad.

Käsnad on teistest loomadest väga erinevad ning pikka aega on arvati, et nad lahknesid esimestena, nii et nad on vanim loomahõimkond ning kõikide teiste loomade sõsarklaad. Hoolimata nende morfoloogilisest erinevusest kõikidest teistest loomadest paistab geneetiliste tõendite põhjal, et kõikide teiste loomade sõsarklaad on hoopis kammloomad. Käsnadel puudub selline keerukas organisatsioon nagu enamikul teistel loomahõimkondadel; nende rakud on diferentseerunud, kuid erinevalt kõikidest teistest loomadest ei ole need enamasti organiseeritud selgepiirilistesse kudedesse Tavaliselt toituvad nad pooride kaudu vett sisse tõmmates ning toitu ja toitaineid välja filtreerides.

Kammloomad ja ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised ning neil on seedeõõs, millel on üksainus ava, mis täidab nii suu kui ka päraku ülesandeid.. Mõlema hõimkonna loomadel on selgepiirilised koed, kuid need pole organiseeritud selgepiirilisteks elunditeks. Nad on diploblastsed: neil on ainult kaks põhilist lootelehte – ektoderm ja endoderm.

Naastloomad on pisikesed loomad, kellel pole alalist seedeõõnt ega sümmeetriat; nad on pealnäha sarnased amööbidega Nende fülogenees on ebaselge.

Kahekülgsed

 

Ülejäänud loomad moodustavad suure enamiku: neil on umbes 29 hõimkonda ja üle miljoni liigi. Nad moodustavad kahekülgsete klaadi, mille esindajate ehitusplaan on bilateraalsümmeetriline. Nad on triploblastsed: neil on kolm väljaarenenud lootelehte ja nende koed moodustavad selgepiirilisi elundeid (vt organogenees). Nende seedeõõnel on kaks ava, suu ja pärak, ja on olemas seesmine kehaõõs – tsöloom või pseudotsöloom. Nendel loomadel on peaots (eesots) ja sabaots (tagaots), selgmine ja kõhtmine pind ning vasak ja parem külg.

Eesotsa olemasolu tähendab, et keha see osa kohtab stiimuleid. See soodustab tsefalisatsiooni – meeleelundite ja suuga pea moodustumist. Paljudel kahekülgsetel on ühtaegu ringlihased, mis teevad keha pikemaks kitsamaks, ning pikilihased, mis teevad keha lühemaks; need võimaldavad hüdrostaatilise skeletiga pehme kehaga loomadel peristaltika abil liikuda. Neil on ka sool, mis ulatub mööda laias laastus silindrilist keha peast pärakuni. Paljudel kahekülgsete hõimkondade loomadel on primaarsed vastsed, kes ujuvad ripsmetega ning kellel on apikaalne elund, mis sisaldab meelerakke. End evolutsiooni jooksul on tekkinud loomad, kellel üks või mitu neist tunnustest on kadunud. Näiteks on täiskasvanud okasnahksed (erinevalt vastsetest) radiaalsümmeetrilised, kuna aga mõnedel helmintidel on lihtsustunud kehaehitus.

Geneetiline uurimistöö on tunduvalt muutnud zooloogide arusaamist kahekülgsete hõimkondade vahelisest sugulusest. Enamik kahekülgseid kuulub kahte põhilisse liini – esmassuuste või teissuuste hulka. Sageli peetakse kõikide teiste kahekülgsete sõsarklaadiks siuglejaid ning teised paigutatakse klaadi Nephrozoa Ent teiste uurimuste järgi on siuglejad lähemas suguluses klaadiga Ambulacraria kui teiste kahekülgsetega.

Esmassuused ja teissuused

  Pikemalt artiklis Suu ja päraku embrüoloogiline päritolu

 

Eamassuustel ja teissuustel on mitu erinevust. Teissuuste embrüotel toimub radiaalne lõigustumine, paljude esmassuuste (Spiralia) embrüotel spiraalne lõigustumine. Mõlema rühma loomadel on täielik seedetrakt, kuid esmassuustel areneb gastrotsööli esimene ava suuks ja pärak moodustub teiseselt, teissuustel moodustub enne pärak ja suu moodustub teiseselt. Enamikul esmassuustel on skisotsöölne areng, mille korral mesodermi moodustumiseks rakud lihtsalt täidavad gastrula sisemuse; teissuustel moodustub mesoderm enterotsöölse arengu teel, endoderm sopistub sisse..

Põhilised teissuuste hõimkonnad on okasnahksed ja keelikloomad. Okasnahksed on eranditult mereloomad; nende seas on meritähed, merisiilikud ja meripurad. Keelikloomade seas on valdavad selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Teissuuste seas on ka ürgkeelikloomad.

Ecdysozoa

  Pikemalt artiklis Ecdysozoa

 

Ecdysozoa on esmassuused, kes on saanud nime oma ühise tunnuse – kestumise (ecdysis) järgi Nende seas on suurim loomahõimkond lülijalgsed, kelle hulka kuuluvad putukad, ämblikud, krabid ja nende sugulased. Kõikide nende keha on segmenteerunud, kusjuures segmentidel on tavaliselt paarilised jäsemed. Kaks väiksemat hõimkonda, küüsikloomad ja loimurid, on lülijalgsete lähedased sugulased ja neil on ühised tunnused. Ecdysozoa seas on ka ümarussid, kes moodustavad võib-olla suuruselt teise loomahõimkonna. Ümarussid on tavaliselt mikroskoopilised ja neid leidub peaaegu kõikjal, kus on vett; mõned neist on olulised parasiidid. Nende väiksemad sugulashõimkonnad on jõhvussid, siilussid, keraskärssussid ja rüüloomad. Nendel rühmadel on taandarenenud tsöloom, mida nimetatakse pseudotsöloomiks.

Spiralia

  Pikemalt artiklis Spiralia

 

Spiralia on suur rühm esmassuuseid, kelle embrüol toimub spiraalne lõigustumine. Rühma Spiralia fülogenees on vaidluse all, kuid selles rühmas on üks suur klaad, ülemhõimkond Lophotrochozoa, ja väiksemad hõimkondade rühmad, nagu Rouphozoa, kuhu kuuluvad ripskõhtsed ja lameussid. Kõik need paigutatakse rühma Platytrochozoa, millel on sõsarrühm Gnathifera, kuhu kuuluvad keriloomad.

Klaadi Lophotrochozoa kuuluvad limused, rõngussid, käsijalgsed, kärssussid, sammalloomad ja kummarloomad. Limuste, kirjeldatud liikide arvu poolest teisel kohal oleva loomahõimkonna koosseisu kuuluvad muu hulgas teod, karbid ja kalmaarilised, rõngussid on aga segmenteerunud ussid, näiteks vihmaussid, liivatõlvad ja kaanid. Neid kahte rühma on ammu peetud lähedasteks sugulasteks, sest neile on ühised trohhofoorid ehk pärgvastsed.

Esimesed loomad ilmusid Maale veidi enne kambriumi, umbes 600 miljonit aastat tagasi. Tekkeperioodil elasid nad vees^[viide?]. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Ediacara faunaks ja seni pole teada, kas neil ka järglasi oli. Veidi sarnanevad nad millimallikatega, mõned ka meriliiliatega ja ussilaadsetega.

• Täielik loomahõimkond kujunes kambriumis. See toimus plahvatuslikult ja põhjuseks peetakse hapniku suurenenud sisaldust keskkonnas, mis võimaldas hapnikul põhineva ainevahetuse arengut. Teiseks põhjuseks peetakse meretaseme langusest tingitud uute ökoloogiliste niššide tekkimist. Igal juhul iseloomustab seda perioodi kiire loomaliikide evolutsioon.

Praeguse aja loomariigi eellaseks peetakse kambriumiaegset väikest lülilise ehitusega organismi Pikaia. Taimi sel ajal ei olnud, küll aga olid fotosünteesivad algloomad ja vetikad. Meres elavate sugukondade arv oli kambriumi lõpuks 20 ringis.

• Ordoviitsiumis toimus plahvatuslik liikide tekkimine umbes 500 miljonit aastat tagasi. See oli suurem kui kambriumi oma. Tekkis hulgaliselt uusi paleosoikumi fauna esindajaid (lülijalgsed, korallid jt). Kambriumis tekkinud organismid (trilobiidid) hakkasid vaikselt välja surema. Selle ajastu lõpuks oli mereloomade sugukondade arv jõudnud 400-ni, kogu kambriumi fauna oli asendunud ja see säilis kogu permi ajastu.

• Zooloogia mõistete loend
• Anatoomia mõistete loend
• Füsioloogia mõistete loend
• Loomade loend
• Loomarakk
• Loomarünnak
• Loomade kodustamine