James Webbi Kosmoseteleskoop: Kosmoseobservatoorium
James Webbi kosmoseteleskoop (inglise keeles James Webb Space Telescope ehk JWST) on kosmoseobservatoorium, mida nimetatakse ka Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks.
 Pealtvaates James Webbi kosmoseteleskoop (Päikesest kaugem külg) | |
| Missiooni tüüp | kosmoseobservatoorium |
|---|---|
| Operaator | NASA ESA CSA |
| COSPAR ID | 2021-130A |
| SATCAT | 50463 |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Tootja | Northrop Grumman Ball Aerospace |
| Stardimass | 6 200 kilogrammi |
| Mõõtmed | 20,197 m × 14,162 m |
| Võimsus | 2000 W |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 25. detsember 2021 12:20 UTC |
| Kanderakett | Ariane 5 |
| Stardikompleks | Guajaana kosmosekeskus, Prantsuse Guajaana |
| Starditeenuse osutaja | Arianespace |
| Orbiidi elemendid | |
| Taustsüsteem | heliotsentriline orbiit |
| Režiim | halo-orbiit Päike-Maa Lagrange 2 punkti ümber |
| Viga: kohustuslik argument "apsiid" on täitmata | |
| Põhi | |
| Läbimõõt | 6.5 m |
| Transpondrid | |
| Sagedusala | S-riba Ka riba |
 | |
Webb on ette nähtud töötama infrapunalainealas lainepikkustel 0,6–28 mikromeetrit. Vaatlemine nendel lainepikkustel võimaldab Webbil näha tunduvalt kaugemale ajas tagasi ja uurida esimeste galaktikate ning tähtede tekkimist ja arengut. Webbi vaatluskohaks on Maa-Päikese Lagrange'i punkt L2, mis asub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kosmoseobservatoorium tiirleb nn. halo-orbiidil ümber Lagrange punkti.
Projekti juhib NASA, kuid olulised partnerid on Euroopa Kosmoseagentuur ja Kanada Kosmoseagentuur. Teleskoop nimetati NASA teise peadirektori, James E. Webbi järgi, kes mängis tähtsat rolli Apollo programmis.
Ajalugu
Webbi väljatöötamine algas 1996. aastal ja see plaaniti kosmosesse saata 2007. aastal. 2011. aastal ähvardas projekti tühistamine, kui Ameerika Ühendriikide Kongress asus projekti üle vaatama. Selleks ajaks oli kulutatud 3 miljardit dollarit ja valmistamisel või testimisel oli 75% osadest. Novembris otsustas Kongress rahastamist jätkata, kuid seadis kulutuste ülempiiriks 8 miljardit dollarit. Projekti maksumus on 2021. aastaks ületanud aga juba 10 miljardit.
Webbi valmimistähtaega pikendati korduvalt ja kulud mitmekordistusid. JWST startis 25. detsembril 2021 ning selle viis kosmosesse kanderakett Ariane 5, mis startis Guajaana kosmosekeskusest Prantsuse Guajaanas. Missiooni pikkuseks on eeldatud 5 kuni 10 aastat.
Instrumendid
Infrapunakiirgust hakkab uurima kolm mõõteriista. Üks vaatleb taevakehi lainepikkustel alla viie mikromeetri, teine registreerib samas lainealas spektreid. Kolmas analüüsib infrapunakiirgust lainepikkustel 5 kuni 28 mikromeetrit.
Webbi teleskoop oli liiga suur, et see ühes tükis Ariane 5 lastiruumi ära oleks mahtunud. Seetõttu saadeti teleskoop orbiidile kokku pakituna ning alles sihtkohta jõudnuna võtab see oma tõelise kuju.
Päikesevari
Infrapunalainealas vaatluste tegemiseks peab teleskoobi temperatuur olema alla 50 kelvini (−223.2 °C), sest vastasel korral pimestab teleskoobi enda tekitatud infrapunakiirgus selle mõõteseadmed. Teleskoobi jahutamiseks kasutatakse suurt päikesevarju, mis blokeerib Päikeselt, Maalt ja Kuult lähtuva valguse ja soojuse. Kuna Webb on orbiidil ümber L2 punkti, siis asub Päike sellelt vaadates alati ühes suunas ehk päikesevari peab katma ainult osa teleskoobist. Lagrange'i punkti L2 eripärast tingituna on teleskoobi tiirlemisperiood 1 aasta.
Päikesevari koosneb viiest kihist ning iga kiht on inimese juuksekarva paksune. Kihid on valmistatud kaptonist ning kahel Päikesele lähemal kihil on kasutatud silikooni, mis peegeldab Päikeselt saabuva soojuse tagasi kosmosesse. 2018. aastal tekkisid katsete ajal päikesevarju rebendid, mis oli üks põhjuseid, miks start edasi lükati.
Päikesevarju mõõtmed täielikult avatuna on 14,162 x 21,197 meetrit. Stardi ajal oli päikesevari kokkuvolditud ja see avanes 31. detsembril 2021. Päikesevarju tõttu pole kosmoseteleskoobi vaateväli suvalisel ajahetkel piiramatu. Teleskoop saab ühes asendis vaadelda umbes 40 % tähistaevast ning kogu taevast saab vaadelda kuue kuu jooksul.
Optika
Kosmoseteleskoobi peapeegli diameeter on 6,5 meetrit. Peapeegli pindala on 25,4 m2, olles umbes viis korda suurema pindalaga kui Hubble'i kosmoseteleskoobi oma. Peapeegel koosneb 18 kuusnurga kujulisest segmendist, sest peegel poleks ühes tükis ehitatuna kanderaketi lastiruumi ära mahtunud. Kõik peapeegli segmendid on valmistatud berülliumist ning kaetud kullaga. Ühe segmendi diameeter on 1,32 meetrit ja kaal 20 kg. Segmentide täpseks suunamiseks kasutatakse väga täpseid mikromootoreid, mida on kokku 126. Peapeegli segmentide asendeid peab peegli optimaalse fookuse säilitamiseks korrigeerima iga paari päeva tagant. Võrdluseks, suured maapealsed teleskoobid peavad peeglite asendeid aktiivoptikat kasutades pidevalt korrigeerima.
Vaata ka
Viited
Välislingid
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: James Webbi kosmoseteleskoop |
- James Webb'i kosmoseteleskoobi koduleht
- Tõnu Tuvikene. "Hubble ja Webb – teleskoobid taevas" Horisont, 2/2008.
- NASA tulevane teleskoop võimaldab enneolematuid võõrmaailma-vaatluseid forte.delfi.ee
- [1] Video loengust Webbi teleskoobi kohta Tallinnas Energia keskuses
- "NASA avaldas maailma võimsaima teleskoobi esimesed ülesvõtted" ERR Novaator, 12. juuli 2022
This article uses material from the Wikipedia Eesti article James Webbi kosmoseteleskoop, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.