Kaari Sillamaa: Eesti helilooja ja muusikapedagoog

jaanuar">27. jaanuaril 1955 Tallinnas) on eesti muusikapedagoog ja helilooja.

Ta on ka kirjanik, libretist ja laulusõnade kirjutaja ning omanimelise Laste Kaunite Kunstide Kooli (erahuvialakool) omanik ja direktor.

Kaari Sillamaa on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1980. aastal muusikapedagoogika erialal (erialaõpetaja professor Artur Vahter). Eriala riigieksamil juhatas K. Sillamaa lisaks a cappella koorilauludele ka W. A. Mozarti serenaadi nr 13 G-duur ehk "Väikest öömuusikat", mille juhendaja oli dirigent Ilmar Tõnisson ja selle kandis ette TRK keelpilliorkester. Lisaks esitati koori ja orkestriga Rudolf Tobiase „Eks teie tea“, kus orelipartii esitas kaasüliõpilane Mart Metsala.

• 1981–....vabakutseline helilooja, laulutekstide kirjutaja ja pianist
• 1981–1984Kehra Lastemuusikakooli direktor
• 1984–1994Laste Stuudioteatri Colombina asutaja ja kunstiline juht
• 1994–....Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli asutaja ja direktor
• 2005–....kirjastuse Virgo asutaja ja peatoimetaja

Colombina

Pärast konservatooriumi lõpetamist sündis Kaari ja tema tollase abikaasa Indrek Reisneri koostöös Laste Stuudioteater Colombina, mis tegutses kümme aastat (1984–1994). Colombina tõi lavale Kaari esimese lastemuusikali „Pöial-Liisi“ (kaasautor Urmas Lattikas), mille nimirollis oli kaheksa-aastane tütar Janika. „Pöial-Liisiga“ sõitis teater läbi terve Eestimaa. Edasi, kui repertuaar täienes, laienesid esinemised ka piiri taha. Kui „Pöial-Liisi“ jõudis vaid Leetu, siis lasteooper „Metsamuinasjutt“, mida kodumail esitati Estonia teatris, jõudis juba Lahti Rahvusvahelisele Lasteteatrite Festivalile Soome (1989) ja Ülemaailmsele Lasteteatrite Festivalile Moskvasse (1991), kusjuures teos nimetati festivalil osalenud 70 kollektiivi hulgas ainsaks tõeliseks lasteooperiks (tõeliseks lasteballetiks nimetati Jakuutia balletikooli Cipollino). 1990. aastal sai Colombina teater kutse Taani, et osaleda järjestikku kahel festivalil – Hadsundi saarel toimuval tsirkusefestivalil ja Roskilde rokifestivalil, kus lisaks üheksale kontserdilavale oli püstitatud ka üks teatrilava. Võimalus kahel nii erineval üritusel järjest esineda tekkis tänu sellele, et mõlemaid festivale korraldas osaliselt sama meeskond, kelle trupp oli Colombina „Metsamuinasjuttu“ Tallinnas näinud. Sama lavatükki esitati Hadsundis. Roskilde festivali jaoks aga sündis Kaari Sillamaa ja Heini Vaikmaa koostöös kümneosaline rokkoratoorium „Võti paradiisi“, kus Colombina noortekoori saatis ansambel Mahavok ning solistid olid 15-aastased Janika Sillamaa ja Evelin Samuel, 9-aastane Maarja-Liis Ilus ning Otsa kooli lauluõpilane Pearu Paulus, kes äsja oli Mahavoki solistiks saanud. "Võti paradiisi“ tuli esitamisele järjest neljal õhtul, lisaks piirasid Eestist pärit kollektiivi paljud ajakirjanikud Euroopast ja isegi Ameerikast, sest laulvast revolutsioonist teati üsna palju, vähesed olid aga isiklikult kohtunud inimestega „raudse eesriide tagant“.

Laste ja Noorte Muusikateater

Oktoobris 1994 avas Tallinna Filharmoonia juures uksed Laste Kaunite Kunstide Kool – huvikool, kus tutvustati lastele erinevaid kunstialasid: laulu, tantsu, teatrit, joonistamist ja keraamikat. Kooli ellukutsuja oli tolleaegne Tallinna Filharmoonia direktor Tarmo Leinatamm, kooli direktoriks sai Kaari Sillamaa. Möödus kaks aastat ja koolist sai erahuvikool, mis – mida aeg edasi – võttis suuna taas teatritegemise poole, mille tulemusel tegutseb koolis neli teatritruppi: Mudilasteater, Laste Muusikateater, Noorte Muusikateater ja Üliõpilasteater (suurprojektide puhul, kui laval on kõik koos, nimetatakse esitajat Laste ja Noorte Muusikateater).

20 aastat hiljem täitsid lavastajate, muusika- ja liikumisjuhtide ning isegi lava- ja kostüümikunstnike rolle Katre Jaani ja Janika Sillamaa, kelle käe all valmisid lavastused nii laste-, noorte- ja üliõpilasteatrites kui ka suured koostööprojektid. Kaari Sillamaa hakkas ise mudilasteatrit juhendama. Ülejäänud õpetajad on aga peaaegu kõik noored, kes on kunagi õppinud samas koolis: Hille Savi (muusikajuht, lavastaja), Kaarel Orumägi (muusikajuht, helilooja), Mailis Kalvik, Reane Evert, Kertu Raja, Johanna-Elise Kabel (tantsimine) ja Andrus Muuga (tants, võitlus).

 

Heliloojana tunneb Kaari Sillamaa huvi pigem suurvormide vastu. Tema enda sõnul jääb ühest laulust väheks, et öelda ära seda, mis öelda on.

Muusika lavateostele

Kaari Sillamaa rohkem kui 40 laste- ja noortemuusikali libreto ja/või muusika autor, sh „Pöial-Liisi“ (koos Urmas Lattikasega), „Keisri uued rõivad“, „Kolm musketäri“, „Saladin ja Lõvisüda“, „Ühe armastuse lugu“, „Merineitsi“, „Mowgli“, „Läbitantsitud tallad“ jpt.

Koos Janika Sillamaaga on kirjutatud „Tuhkatriinu“, „Vahva rätsep“, „Puujala ja Ükssilma sõda“ jt.

Lasteooper „Metsamuinasjutt“ (1990). Suurmuusikal „Jane Eyre“ (2013) Charlotte Brontë romaani järgi. On kirjutanud ka sadakond lastelaulu, millest osa on avaldatud laulikutes „Saladuste maja“, Ema on pai“, „Tähtpäevade laulik“ (väljaandja kirjastus VIRGO).

On loonud oratooriumid „Võti paradiisi“ (1989; koos Heini Vaikmaaga; koorile, solistidele, rokkbändile ja tantsutrupile) ja „Kristus“ (2000; koorile, kammerorkestrile ja bändile, solistidele ja lugejale).

Laulusõnad

Kaari Sillamaa on kirjutanud laulusõnu umbes 800^[viide?] laulule, neist kaks laulu on Eestit esindanud Eurovisiooni lõppvõistlusel:

• „Kaelakee hääl“ (autor Priit Pajusaar, esitajad Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna) – Oslos (1996);
• „Keelatud maa“ (autor Harmo Kallaste, esitaja Maarja-Liis Ilus) – Dublinis (1997).

Kaari Sillamaa tekstid on kõlanud ja kõlavad paljude Eesti laululoojate – Mikk Targo („On küll hilja“. „Sellest saab meie suvi“, „Neiu mustas kleidis“, „Tantsupalavik“), Priit Pajusaar („Unistus igavesest päevast“, „Aeg“), Heini Vaikmaa („Luigelaul“, Tuhast tõuseb päev“), Paulus-Kotkas-Laisaar („Kallim kullast“, „Kingitus“), Gunnar Kriik („Mustad ja valged“), Janika („Rahutu“) jpt – loomingus. Suure osa laulusõnadest on Kaari Sillamaa kirjutanud kaveritele. Kaari sõnadega laule on esitanud nii Janika Sillamaa kui ka Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Hedvig Hanson, Pearu Paulus, Lauri Liiv, Koit Toome, Nancy Himma, Marju Länik, Kadi Toomi, Kersti Kuuske, Getter Jaani jpt.

Näidendid

„Juudas“ (koos Janika ja Virgo Sillamaaga, ilmunud 2002)

Raamatud

Müllersonide saaga – juturaamatute sari, millest on ilmunud neli osa:

• „Kadunud sugulane“ (2006)
• „Valed abielud“ (2006)
• „Kahel pool piiri“ (2008)
• "Pärijad" (2014)

Tõlkimine

Sillamaa on tõlkinud ja/või toimetanud laulusõnu (Vanemuise teatri, Muusikaliteatri jt muusikalavastuste jaoks) lavateoste „Oliver!“, „Crazy for you“, „Aida“, „West Side Story“, „Mees La Manchast“ ja „Evita“ jaoks.

• 2001 Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse äramärgitud töö ("Juudas", koos Virgo Sillamaa ja Janika Sillamaaga)

Kaari Sillamaa on olnud kaks korda abielus; abielust pianist Ivo Sillamaaga on tal tütar Janika Sillamaa ja poeg Virgo Sillamaa, abielust muusikamänedžer Indrek Reisneriga poeg Franck Reisner.