Edward Vii

november">9. november 1841 London – 6. mai 1910 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser alates 22. jaanuarist 1901 kuni surmani aastal 1910.

Edward VII
Sünniaeg	9. november 1841
Surmaaeg	6. mai 1910 (68-aastaselt) Buckinghami palee
Amet	poliitik
Abikaasa(d)	Alexandra
Lapsed	Albert Victor, George V, Louise, Victoria Alexandra, Maud
Pereliikmed	Victoria (Suurbritannia kuninglik printsess), Alice, Louise Campbell
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Edward oli esimene Saksi-Coburgi ja Gotha soost Briti monarh. Tema ema oli kuninganna Victoria ja isa prints Albert. Ema kutsus teda hüüdnimega “Bertie”.

• Inglise keeles: By the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Ireland and of the British Dominions beyond the Seas King, Defender of the Faith, Emperor of India;
• ladina keeles: Dei Gratia Britanniarum Rex, Fidei Defensor, Indiae Imperator;
• eesti keeles: Jumala armust Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Briti ülemeremaade kuningas, usu kaitsja, India keiser.

Et tema ema elas kaua, sai Edward kuningaks alles 59-aastaselt.

Kui ta oli Walesi prints, siis oli ta tuntud rohkem esimese eesnime järgi Albertina. Et aga seda nime peeti saksapäraseks ja sellenimelisi valitsejaid polnud Inglismaal enne olnud, kasutas ta valitsejana oma teist eesnime.

Teda on nimetatud Euroopa onuks, sest ta oli paljudele valitsejatele onu, sealhulgas Saksamaa keisrile Wilhelm II-le ja Venemaa keisri Nikolai II abikaasale Aleksandra Fjodorovnale. Tema teine hüüdnimi oli Edward Nautleja. Tema ema kuninganna Victoria kutsus teda Bertieks.

Ta abiellus 10. märtsil 1863 Taani kuninga Christian IX vanima tütre Alexandraga. Paaril oli kuus last:

• prints Albert Victor (8. jaanuar 1864 – 14. jaanuar 1892)
• prints George (3. juuni 1865 – 20. jaanuar 1936)
• printsess Louise Duff (20. veebruar 1867 – 4. jaanuar 1931)
• printsess Victoria Alexandra (6. juuli 1868 – 3. detsember 1935)
• printsess Maud (26. november 1869 – 20. november 1938)
• prints Alexander John (6. aprill 1871 – 7. aprill 1871)

Edward VII-l oli ka hulk armukesi ja mitu abieluvälist last. Tema viimase armukese Alice Keppeli lapselaps on Camilla, praeguse kuninga Charles III abikaasa.

Albert Edward oli Walesi printsina juhatav Inglismaa Ühendatud Suurlooži suurmeister ehk Grand Master aastatel 1874–1901.

 

1908. aasta 27.–29. mail (ukj 9.–11. juunil) toimus Tallinnas kuningas Edward VII ja keiser Nikolai II kolmepäevane kohtumine. Selle eesmärk oli sõlmida kahe riigi vahelised poliitilised ja sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riigi nõrgestamiseks. Kohtumise järel annetas kuningas 10. juunil 1908 Suurbritannia Kuningliku Victoria Ordu auliikme staatuse mitmetele Venemaa riigi- ja mereväetegelastele: nende hulgas olid ka Balti kindralkuberner parun Aleksandr Möller-Zakomelski, kes sai ordu suurristi auliikmeks, Tallinnas asunud laevastiku ülem Nikolai von Essen (rüütel-komandör), Eestimaa tsiviilkuberner Izmail Korostovets (rüütel-komandör), Tallinna politseimeister Lev Tsitserošin (4. järk) ja Tallinna politsei abikomissar Ivan Gensior (5. järk).

Edward VII matustel sai kokku suur osa Euroopa kroonitud peadest ja neid on tagantjärele nimetatud vana Euroopa matusteks. Varsti puhkenud maailmasõjas sõdisid paljud neist üksteise vastu, paljud kaotasid ka võimu.