1901: Aasta

1901. aasta (MCMI) oli 20. sajandi 1. aasta.

• 22. jaanuar – (ukj) Hamburgis toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis Georg Lurich.

• Kevadel ilmus Tartus Gustav Suitsu eestvõttel huvialaringi Kirjanduse Sõbrad album "Kiired I" .

• 6. juuni (vkj 24. mai) – loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev.
• 17.–19. august (vkj 4.–6. august) – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu Jaan Tõnissoni tänav) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) Eesti põllu- ja käsitöö näitus.
• 6. september–9. september (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.
• 12. september (ukj) – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.
• 19. oktoober (vkj 6. oktoober) – asutati Tartu Spordiring, millest 1902. aastal kujunes välja spordiselts Aberg.
• 23. november (vkj 10. november) – Konstantin Pätsi toimetamisel ilmus ajalehe Teataja esimene proovinumber.
• 9. detsember – "Lastelehes" ilmus F. J. Mihkelsoni jutt "Siil".
• 20. detsember (vkj 7. detsember) – Valga linnavolikogu valimised võitsid eesti ja läti valijad. Esimeseks eestlasest linnapeaks saab proviisor Johannes Märtson.

Jaanuar

• ...

Veebruar

• ...

Märts

• 29. märts – Austraalias toimusid esimesed föderaalvalimised.

Aprill

• ...

Mai

• 7. mai – Melbourne'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.

Juuni

• ...

Juuli

• ...

August

• ...

September

• 6. september – anarhist Leon Czołgosz tulistas Buffalos USA presidenti William McKinleyt, kes suri 14. septembril.

Oktoober

• 2. oktoober – Inglismaal lasti vette esimene Suurbritannia merejõudude tellitud allveelaev.
• 19. oktoober – Brasiilia lendur Alberto Santos-Dumond lendas ümber Eiffeli torni. Lennuks kulus 30 minutit.
• 26. oktoober – Pariisis registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.^[viide?]

November

• ...

Detsember

• ...

  Pikemalt artiklis Sündinud 1901

• 14. jaanuar – Kustav Kuuskvere, Eesti kohtunik
• 16. jaanuar – Fulgencio Batista, Kuuba sõjaväelane ja poliitik
• 24. jaanuar – Mihhail Romm, Vene filmilavastaja
• 26. jaanuar – René Chaloult, Kanada poliitik
• 30. jaanuar – Rudolf Caracciola, Saksa võidusõitja

• 1. veebruar – Clark Gable, USA näitleja
• 13. veebruar – Paul Reim, Eesti metsateadlane
• 14. veebruar – Johannes Hüsse, Eesti keemik
• 27. veebruar – Jaan Audova, Eesti vaimulik
• 28. veebruar – Linus Pauling, keemik, Nobeli auhind keemias 1954 ja rahuauhind 1962

• 1. märts – Armenak Sarkisjan, Armeenia luuletaja
• 11. märts – Léopold III, Belgia kuningas
• 15. märts – Hendrik Allik, Eesti poliitik
• 16. märts – J. Oro, Eesti lastekirjanik
• 23. märts – Albert Kosenkranius, eesti metsavend
• 27. märts – Eisaku Satō, Jaapani peaminister 1964–1972, Nobeli rahuauhind 1974

• 11. aprill – Richard Antik, Eesti bibliograaf
• 12. aprill – Oskar Juul, Eesti vaimulik
• 17. aprill – Karl Beurlen, Saksa paleontoloog
• 29. aprill – Hirohito, Jaapani keiser

• 6. mai – Aleksandra Raatma, kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967)
• 7. mai – Gary Cooper, USA filminäitleja
• 8. mai – Eduard Brock, Eesti tõstja
• 8. mai – Hilda Kauri, Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990)
• 10. mai – John Desmond Bernal, Briti füüsik
• 20. mai – Max Euwe, Hollandi malemaailmameister

• 7. juuni – Richard Aavik, Eesti sõjaväelane
• 10. juuni – Frederick Loewe, USA helilooja
• 18. juuni – Jeanette MacDonald, USA filminäitleja
• 18. juuni – Anastassia Nikolajevna Romanova, Venemaa suurvürstinna
• 28. juuni – Betti Aronstamm, Eesti arst

• 1. juuli – Felix Randel (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist
• 5. juuli – Sergei Obraztsov, vene lavastaja
• 7. juuli – Vittorio De Sica, itaalia filmilavastaja ja -näitleja
• 15. juuli – Nicola Abbagnano, Itaalia filosoof

• 4. august – Louis Armstrong, USA džässmuusik
• 20. august – Gustav Padar, Eesti sõjaväelane
• 20. august – Salvatore Quasimodo, Itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
• 25. august – Kjeld Abell, Taani näitekirjanik
• 29. august – Herbert Küttim, Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija

• 9. september – Artur Uritamm, Eesti helilooja ja pedagoog
• 16. september – Eduard Ahas, Eesti kunstnik
• 19. september – Ludwig von Bertalanffy, Austria-Ungari bioloog
• 23. september – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1984
• 25. september – Robert Bresson, Prantsuse filmilavastaja
• 29. september – Enrico Fermi, Itaalia füüsik, Nobeli auhind 1938
• 29. september – Johannes Santpank, Eesti sõjaväelane

• 3. november – Léopold III, belglaste kuningas
• 5. november – Etta Moten Barnett, USA näitleja ja laulja
• 10. november – Ly Lasner, eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967)
• 15. november – Elmar Gustav Kaljot, Eesti jalgpallur ja treener
• 21. november – Juhan Kaarlimäe, Eesti poliitik
• 23. november – Johannes Kichlefeldt, Eesti jalgpallur

• 5. detsember – Walt Disney, USA animaator ja filmiprodutsent
• 6. detsember – Marian Spychalski, Poola riigitegelane
• 14. detsember – Aino Bach, Eesti graafik
• 27. detsember – Marlene Dietrich, näitleja ja laulja

• 16. jaanuar – Arnold Böcklin, Šveitsi kunstnik
• 22. jaanuar – Victoria, Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna
• 27. jaanuar – Giuseppe Verdi, Itaalia helilooja
• 13. märts – Benjamin Harrison, USA 23. president
• 9. september – Henri de Toulouse-Lautrec, Prantsuse kunstnik
• 14. september – William McKinley, USA 25. president (tapeti)
• 29. oktoober – Leon Czolgosz, president William McKinley mõrvar

• füüsika – Wilhelm Conrad Röntgen
• keemia – Jacobus Henricus van 't Hoff
• meditsiin – Emil Adolf von Behring
• kirjandus – Sully Prudhomme
• rahu – Jean Henri Dunant, Frédéric Passy