Saksi-Coburgi Ja Gotha Dünastia

aastast, Portugali 1853–1910, Bulgaariat 1887–1946 ning Suurbritanniat ja selle dominioone alates 1901. aastast.

  Pikemalt artiklis Saksi-Coburg ja Gotha

• 1826–1844 Ernst I
• 1844–1893 Ernst II
• 1893–1900 Alfred
• 1900–1918 Carl Eduard

  Pikemalt artiklites Belglaste kuningas ja Belgia#Ajalugu

• 1831–1865 Léopold I
• 1865–1909 Léopold II
• 1909–1934 Albert I
• 1934–1951 Léopold III
• 1951–1993 Baudouin I
• 1993–2013 Albert II
• 2013–... Philippe I

  Pikemalt artiklites Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

• 1901–1910 Edward VII
• 1910–1936 George V
• 1936 Edward VIII
• 1936–1952 George VI
• 1952–2022 Elizabeth II
• 2022... Charles III

Esimese maailmasõja ajal loobus Briti kuningapere Saksa tiitlitest ja dünastia nimi muudeti inglispärasemaks. 17. juulil 1917 teatas George V, et kõik Victoria meesliinis järeltulijad hakkavad kandma Windsori nime, mis valiti nii Windsori lossi kui ka linna järgi.

Alates kuninganna Elizabeth II abielust prints Philipiga kannavad nende järeltulijad ametlikult nime Windsor-Mountbatten.

  Pikemalt artiklites Portugali kuningriik ja Portugali kuningas

• 1853–1861 Pedro V
• 1861–1889 Luis
• 1889–1908 Carlos I
• 1908–1910 Manuel II

Portugali valitsejateks said Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia liikmed, kui Ernst I nõbu abiellus Bragança dünastiast Portugali kuninganna Maria II-ga. Tavaliselt loetakse ka nelja viimast Portugali kuningat Bragançadeks või Bragança-Wettiniteks (Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia on Wettini dünastia üks haru).

  Pikemalt artiklites Bulgaaria kuningriik ja Bulgaaria tsaar

• 1887–1918 Ferdinand I (kuni 1908. aastani vürst)
• 1918–1943 Boris III
• 1943–1946 Simeon II (hilisem Bulgaaria peaminister Simeon Sakskoburggotski nime all 2001–2005)