Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
See artikkel räägib koduhobusest; perekonna kohta vaata Hobune (perekond) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Hobune | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Kodustatud | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Klass | Imetajad Mammalia |
Selts | Kabjalised Perissodactyla |
Sugukond | Hobuslased Equidae |
Perekond | Hobune Equus |
Liik | Metshobune Equus ferus |
Alamliik | Hobune |
Trinaarne nimetus | |
Equus ferus caballus Linnaeus, 1758 | |
Sünonüümid | |
Equus caballus |
Neil on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, sest nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka seistes, kuigi magades viskavad nad siiski pikali.
Hobusele saab õpetada trikke, traavimist, galoppi ja hüppamist. Ratsutamiseks võib vaja minna sadulat, valjaid, valtrappi ja stekki.
Hobune on taimtoiduline loom. Tänu pikale kaelale on tal hõlbus maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekulgla. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole – nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hammaste järgi saab määrata hobuse vanust: vanal isendil on need kulunud.
Üldnimetus – hobune, emasloom – mära, isasloom – täkk, kohiloom – ruun, noorloom – sälg, poeg – varss.
Hobuseid liigitatakse nende kasutuse järgi:
Hobused on imetajad ja seega soojaverelised. Sõnadel "külmavereline" ja "kuumavereline" on hobustega seoses aga hoopis teine tähendus. Nimelt jaotatakse hobusetõud loomulaadi järgi kolme kategooriasse: kuumaverelised, külmaverelised ja soojaverelised.
Kuumaverelisteks arvestatakse enamasti sellised tõud nagu Ahhal-tekiini hobune, Araabia hobune, Berberi hobune ja Inglise täisvereline ratsahobune. Kuumaverelised on tuntud oma kiiruse ja nobeduse poolest. Nad on elavaloomulised ja tulised.
Külmaverelised hobused on suured ja tugevad. Sellesse kategooriasse kuuluvad Euroopa põlistest hobustest pärinevad raskeveo- ja ponitõud. Nad on iseloomult rahulikud, kannatlikud ja püsivad. Sellised tõud on näiteks Belgia raskeveohobune, Clydesdale'i hobune, Haflinger, Schwarzwaldi hobune, Suffolk Punch ja Šairi hobune.
Soojaverelised hobusetõud saadi aretustöös siis, kui eri tüüpi külmaverelisi hobuseid või ponisid ristati kuumaverelistega. Soojaverelised hobused on sihvakamad ja rafineeritumad kui külmaverelised, samas suuremat kasvu ja vähem tulise iseloomuga kui kuumaverelised. Seda tüüpi hobused sobivad väga hästi ratsutamiseks ja spordialadeks, nagu kooli- ja takistussõit. Sellised tõud on näiteks Trakeeni hobune, Hollandi soojavereline hobune, Hannoveri hobune, Ameerika traavel ja Tennessee kõnnihobune.
Täielikult täisvereliseks loetakse kahte hobusetõugu:
Allüür on hobuse liikumisviis. Allüürid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Põhiallüürid on samm, traav ja galopp. Tõust sõltudes võib esineda ka muid allüüre, näiteks küliskäik, pass ja tõld.
Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitlusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust.
Samm peab olema selgelt neljataktiline. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis. Kui edasi liigutakse ühel küljel asetsevate jalgadega, on tegu küliskäiguga. Sammuliikidest eristatakse keskmist, koondatud, pikendatud ja vaba sammu.
Traav on õhufaasiga eraldatud kahetaktiline allüür. Traavis liigub diagonaalne jalapaar koos ette ning asetub ka koos maha. Traavi kvaliteeti hinnatakse üldmulje põhjal, jälgitakse sammude korrapära ja elastsust. Traavi liigid on järgmised: töötraav, koondtraav, keskmine traav ja pikendatud traav.
Galopis hinnatakse samuti pikkust ja elavust. Mida pikem on galopp, seda parem. Galopp ei tohi olla põrutav ega hiiliv. Neljataktiline galopp on viga, seda sõidetakse enamasti vaid maastikul, mujal sõidetakse kolmetaktilist kentrit. Galopi liigid on järgmised: töögalopp, koondgalopp, keskmine galopp ja pikendatud galopp.
Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.
Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud kindel sõnavara hobuste välistunnuste ja värvuste kirjeldamiseks. Need kantakse ka hobuste passidesse. Värvused on järgmised:
Hobused on taimetoitlased, nad söövad vaid puhast toitu.
Hobuse peamine toit on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Anda tuleb ka soola. Raske töö ja sõitude korral pakutakse hobusele jõusööta, kaera. Seda, mis kõlbab süüa, eristab ta haistmise abil.
Vikisõnastiku artikkel: hobune |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hobune |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hobune |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hobune, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.