Marju Länik: Eesti laulja

september">7. septembril 1957) on eesti poplaulja.

Lapse- ja varase kooliaja elas Truuta külas. Marju Länik alustas laulmist 1970. aastate algul kodupaigas Otepääl. 1975. aastal lõpetas ta Otepää Keskkooli ja sama aasta suvel sai temast Eesti Riikliku Filharmoonia solist. Suurem tuntus saabus kümnendi lõpus ETV laulukonkursil "Kaks takti ette" ja osalemisega muusikafilmis "Suveviisid Võrtsjärvel". Samal ajal oli ta Tallinna Filharmoonias orkestri Vana Toomas solist, lauldes ka koos õdede Ele ja Kaja Kõlariga. Kontserte anti Moskvas, Kiievis, Leningradis, Riias ja mujal. 1977–1979 laulis ta Otepääl ansamblis Nustago ja trios Sarm.

1980. aastatel esines ta ansamblitega Vitamiin, Mobile, Music Seif, Kontakt, Mahavok jt, millega saabus tuntus Nõukogude Liidus.

Ta on solistina osalenud mitmel rahvusvahelisel konkursil, sh "Intertalent" ja "Vilniuse Tornid". Kontsertreisid on teda viinud ka Soome, Kuubale, Jugoslaaviasse ja Tšehhoslovakkiasse. 1985. aastal osales ta koos ansambliga Mahavok Moskvas Ülemaailmsetel Noorsoo- ja Üliõpilaspäevadel Gorki pargis peetud kultuuriprogrammis.

1986. aasta Tšornobõli tuumakatastroofi järel külastas ta koos ansambliga Mahavok suletud piirkonda Ukrainas, kus päästetöödel osalenud tuhandetele, sealhulgas Eesti töölistele anti mitu väga emotsionaalseks kujunenud kontserti.

Ta on osalenud suvetuuridel, andnud välja albumid "Naerdes ja naeratades" (1997), "Ti Amo" (2002), "Best of Marju Länik 1" (2007) ja "Best of Marju Länik 2" (2007) ning osalenud telesaadetes.

Marju Länik õppis Tallinna Ülikoolis 2001–2005 omandades bakalaureuse cum laude kultuurinõuniku erialal kultuuri-ja kunstimänedžeri lisaerialaga. 2005–2007 omandas sealsamas magistrikraadi (cum laude) kultuurikorralduses.

Suur osa Marju Läniku loomingust koosneb originaallugudest, mida on talle kirjutanud eelkõige Mikk Targo, Heini Vaikmaa, Lauri Laubre ja Ivar Männik.

Tema tuntuimad hitid on "Karikakar", "Ikka jälle", "Ma olen ju naine", "Head uut aastat", "Suvekuninganna", "Päikesemaa", "Kui sul on raske", "Varjude mäng", "Naerdes ja naeratades", "Aeg ootab", "Jää kauaks mu juurde", "Ma tulen, sa lähed", "On nii vähe õnneks vaja", "Ei võrdset sulle", "Tea siis vaid", "Teed me ümber", "Täheõis", neist osa ka vene keeles.

Ta on eri koosseisudega salvestanud umbes 150 laulu. Ise on ta kirjutanud mõne üksiku lauluteksti ("Rokk on popp", "Ükskõik"), muusikat ta endale ise loonud ei ole.

Marju Länik oli valitud Reformierakonna nimekirjas Tallinna linnavolikokku aastatel 2005–2010. 2007. aasta Riigikogu valimistel kogus Länik 201 häält ega osutunud valituks.

• 1986 Medal Töövapruse eest
• 1987. aastal sai ta koos helilooja Mikk Targo ja laulusõnade kirjutaja Aleksei Olginiga NSV Liidu sõjaväelaulupeo “Kui sõdurid laulavad” laureaadiks laulu “Sõdurid kõnnivad maa peal” esituse eest
• 2020 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2024 Eesti muusikaauhinnad elutööpreemia „Panus Eesti muusikasse“.