Hunga Tonga Vulkaanipurse: Vulkaanipurse Tongas

aasta 15. jaanuaril vähemalt kaheksa minutit kestev võimas vulkaanipurse, purskama hakkas veealune vulkaan Hunga Tonga-Hunga Haʻapai. Plahvatus oli kuulda tuhandete kilomeetrite kaugusel Uus-Meremaal ja Austraalias, selle lööklaine levis kiirusega enam kui 1000 kilomeetrit tunnis ümber maakera, nii et selle registreerisid ka Eesti mõõteseadmed. Purskele eelnevalt suurenes vulkaani kohal ka välgu tegevus ning purskele järgnenud kolme tunni jooksul toimus 400 000 välgulööki, ligi 100 lööki sekundis.

Hunga Tonga asukoht Vaikses ookeanis

Merepõhja liikumise tõttu purunes Tonga ja Fidži vahel kulgev sidekaabel, katkes interneti- ja telefoniühendus, raskendades teistel riikidel Tongaga suhtlemist ja hädaolukorrast ülevaate saamist. Atmosfääri paiskus suures koguses vääveldioksiidi, ohustades Tonga ja Fidži saari happevihmadega. Vulkaani tegevuse tõttu hävisid osaliselt vilja- ja kalasaak, loomakarjad, saastus soolase mereveega põhjavesi. Kahjudega toimetulekuks saatsid teised riigid abilaevu ja seadmeid.

Vulkaanist 65 kilomeetri kaugusel asuval Tongal oli purske tekitatud tõusulaine ligi meeter kõrge, see uhtus kaldale mitmed laevad ja ujutas paljud asulad üle.

Meetrikõrgune tõusulaine jõudis 16. jaanuaril Jaapani rannikule, uputades sadamates kohati väiksemaid laevu või tõugates neid avamerele ning sundides ligi 200 000 elanikku evakueeruma. Tõusulaine jõudis lisaks ka Hawaiile, Austraaliasse, Tšiilisse ja mujalegi.

Tongast 10 000 kilomeetri kaugusel Peruus hukkus randa tabanud tõusulaine tõttu kaks inimest.

Õhku paiskus suur tuhapilv, tuhk ja gaas paiskusid 20–30 kilomeetri kõrgusele, tuhapilv hajus ligi 250 kilomeetri laiuseks ning kandus Austraalia suunas. Tuhk kattis Tonga väiksemad saared pea täielikult ja ka suurema saare suuremas osas paksu tuhakihiga.

Kuna purse hävitas vulkaani veepealse osa, tekkis teadlastel raskusi selle tegevuse jälgimisega, raskendades ühtlasi vulkaani edasise tegevuse ennustamist, samuti on veepealse osa hävimise tõttu raske tuvastada plahvatuse tugevust. Küll aga on teada, et plahvatus oli enam kui 100 korda võimsam Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatusest, vahemikus 4–18 megatonni trotüülekvivalendi plahvatusjõust, tehes sellest viimase 30 aasta võimsaima vulkaanipurske pärast 1991. aasta Pinatubo tegevust. Plahvatuse võimsus tulenes vulkaani eripärast, magma ja eriti suure hulga vee kokkupuutest.

Teadaolevad lähiajaloo võimsaimad plahvatused olid aga 1980. aasta St Helensi ning 1883. aasta Krakatau pursked, kus vallandus vastavalt 24 ja 200 megatonni energiat.

Sama aasta kevadeks tehti kindlaks, et Hunga Tonga purse oli viimase saja aasta võimsaim, samuti oli selle tekitatud heli tugevaim pärast Krakatau purset.

Vulkaan on 1,8 kilomeetrit kõrge ning 20 kilomeetrit lai, kuid suurem osa vulkaanist on vee all, üle veepinna ulatus vaid 100 meetrit selle tipust ning 2022. aasta purske tagajärjel hävis suur osa sellestki. Vulkaani tegevus muutus aktiivsemaks eelneva aasta 20. detsembril, mil õhku paiskus 17 kilomeetri kõrgune tuhapilv.

Hunga Tonga-Hunga Haʻapai oli juba varem aktiivne, näiteks 2009. aasta tegevuse tulemusel tõusis vulkaan merepinnani ning 2015. aasta purske käigus paiskus õhku nii palju tuhka ja kive, et moodustus 2 kilomeetrit pikk, kilomeeter lai ja 100 meetrit kõrge saar. Vulkaan koosnes varem kahest saarest: Hunga Tonga ja Hunga Ha'apai. Saared liitusid üheks 2015. aasta vulkaanipurske järel.

Hunga Tonga 2022. aastal toimunud purse oli aga selle tegevuse üks võimsamaid, viimane võrreldavad tugevusega purse toimus 1100. aastal, veel varasem aga 200. aastal, järgides ligi tuhandeaastast tugevate pursete tsüklit.