Venemaa Sissetung Ukrainasse: 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sissetung Ukrainasse

veebruar">24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu. See on osa 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjast, mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus.

Venemaa sissetung Ukrainasse
Osa Vene-Ukraina sõjast
Päripäeva ülalt vasakult: Põlevad autod Harkivi-Kiievi teel • Inimesed varjumas Kiievi metroos • Elurajoonide purustamine Harkivis, Tšernihivis ja Kiievis • Ohtõrka SEJ Kaart: olukord seisuga 25.04.2024   Ukraina kontrolli all olevad alad   Venemaa kontrolli all olevad alad   Vabastatud alad Detailsem kaart (ingliskeelne Vikipeedia)
Toimumisaeg	24. veebruar 2022 kuni praeguseni 791 päeva tagasi
Toimumiskoht	Ukraina
Osalised
Venemaa Donetski Rahvavabariik LRV Sõjaline tugi: Valgevene Ukraina
Väejuhid või liidrid
Vladimir Putin Mihhail Mišustin Sergei Šoigu Valeri Gerassimov Aleksandr Dvornikov Gennadi Židko Sergei Surovikin Aleksandr Lapin Denõss Pušõlin Leonid Passitšnõk Volodõmõr Zelenskõi Denõss Šmõgal Oleksi Reznikov Dmõtro Kuleba
Jõudude suurus
Venemaa: ~175 000 kuni 190 000 Donetski RV: 20 000 Luhanski RV 14 000 Ukraina: 196 600 (Ukraina relvajõud) 102 000 (paramilitaarsed üksused)
Kaotused
Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06): 25 000 langenut Ukraina väitel (24.02–09.08): 42 640 langenut 98 000 – 117 000 haavatut USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07): 15 000 langenut 45 000 haavatut USA hinnangul (24.02–08.08): 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut Venemaa väitel (24.02–16.04): 23 367 langenut USA hinnangul (24.02–19.04): 5500 – 11 000 langenut 18 000+ haavatut Ukraina väitel (24.02–03.06): 10 000 langenut 30 000 haavatut 08.01.2023: 111 600

  Pikemalt artiklis Vene-Ukraina sõda

2021

Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Ruslan Homtšak, et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 taktikalist pataljonigruppi (20–25 tuhat sõdurit). Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul suurim pärast 2014. aastat. Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse Volgogradist Krimmi Feodossijasse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit). Vägesid toodi juurde isegi Siberist. Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega. Conflict Intelligence Teami analüütiku Ruslan Levijevi arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.

2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.

3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.

Detsembris esitas Venemaa NATO-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.

2022

25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.

Aastal 2022 suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja NATO tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. Ühendkuningriik, Ühendriigid ja Iisrael viisid oma saatkonnad Lvivi, Ühendriigid hiljem Varssavisse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas Krasnodari kraisse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna Kiievisse kui ka Odessasse.

2022. aasta veebruari keskpaigaks oli Venemaa koondanud Ukraina põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200 000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.

• 13. veebruaril alustas OSCE oma töötajate evakueerimist Donetskist.
• 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider Denõss Pušõlin, et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega Rostovi oblastisse Venemaal.
• 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid Denõss Pušõlin (nn DRV) ja Leonid Passitšnõk (nn LRV) alla mobilisatsioonimäärustele, kutsudes 18–55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.
• 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi Valgevenesse.
• 21. veebruaril andis Kreml teada, et Vladimir Putin plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike Donbassis.
• 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi. Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. Ukraina Ülemraada esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks Donetski ja Luhanski oblastis, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga.
• 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu üldmobilisatsiooni väljakuulutamise.

Veebruar–märts

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp

Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa Ida sõjaväeringkonna poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda.

Aprill–august

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp

Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte Harkivi oblasti piirkondade ja mitme linna (Kupjansk, Izjum jt) vabastamist.

September–november

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp

Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja Hersonist.

Detsember

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp

Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani.

Jaanuar–mai

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp

Juuni–

  Pikemalt artiklis Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)

Euroopa Liit

27. veebruari õhtul teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite (RT, Sputnik) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu. Esmakordselt eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata. Ursula von der Leyen teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle liitumisprotsessi kiirendamist.

Muu maailm

Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt SWIFT-ist, külmutasid Venemaa keskpanga välisvaluuta reservid, samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt. Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma. Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.

27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.

NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu SKP-st.

ÜRO Julgeolekunõukogus püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa blokeeris selle. Ukraina küsimus saadeti edasi ÜRO peaassamblee erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta Iisraeli okupatsiooni Golani kõrgendikel.

28. veebruaril teatas Šveits, et hoolimata oma neutraliteedi poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega rahvusvahelist õigust. Samal päeval käivitas rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Karim A. A. Khan protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii sõjakuritegusid kui ka inimsusvastaseid kuritegusid.

2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.

Reaktsioon Eestis

 

 

26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas Vabaduse väljakul olla 30 000 inimest. Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist. Koos teiste Balti riikidega otsustati õhuruum Vene lennukitele sulgeda. Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.

Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu kasvas hüppeliselt.

Abisaadetised

 

Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud humanitaarabi. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, vabatahtliku abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.

Mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona. Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole. 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.

Augusti alguseks oli Eesti Pagulasabi oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43 500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.

Poliitilised seisukohavõtud

  Pikemalt artiklis Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused

Eesti Riigikogu tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: Natalia Malleus, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Mihhail Stalnuhhin, Maria Jufereva-Skuratovski, Dmitri Dmitrijev, Andrei Korobeinik, Martin Repinski ja Siret Kotka mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta.

21. aprillil tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.

Sõjapõgenikud Eestis

Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt viisapikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 tuhandel Ukraina kodanikul, umbes 10 000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline elamisluba ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. Siseminister teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 põgenikku. Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.

Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43 123 inimest. 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50 000 piiri. Samal ajal oli Leedus ligi 62 000, Rootsis ligi 44 000, Lätis ligi 36 000 ja Soomes ligi 30 000 sõjapõgenikku.

2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.

Ülikoolid

Tartu Ülikool teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu elamisloa või pikaajalise viisaga kandideerijad. 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13 909 tudengist 1746 välisüliõpilast, neist 268 Venemaalt. Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina stipendiumifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks õppemaksust, pakub võimalust taotleda eritoetust, pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud akadeemilistele töötajatele ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega. Eesti president, endine Tartu Ülikooli rektor Alar Karis peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata. Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.

Meediakanalite blokeerimine

2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 veebisaiti, 14 YouTube'i kanalit ja 53 telekanalit.

Suurematest veebisaitidest on blokeeritud Izvestija, Lenta.ru, NTV, Pervõi Kanal, RIA Novosti, Rutube, RT, TASS ja Valgevene Televisioon.

28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul rubla kurss dollari suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes börsivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne investorid lahkuvad Vene turult. Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.

Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil pankrotiavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. Gazpromi gaasitoru Nord Stream 2 ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.

Venemaa suurim autotootja AvtoVAZ peatab 3. märtsil elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.

Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil piirama esmavajalike toidukaupade müüki.

Märgatavalt on suurenenud Venemaalt väljaränne, bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid sanktsioonide kehtestamisega, teise laine tekitas rubla kursi langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud välismaalased, kes lennuliikluse katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.

Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.

Reitinguagentuurid Fitch ja Moody's langetasid 9. märtsil Venemaa riigireitingu tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi maksejõuetu.

• Kiievi teletorni raketitabamus
• Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni
• Ukraina asula Berdjanski elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu
• Putini kõne 24. veebruaril
  (Saadaval inglis- ja venekeelsed subtiitrid)

• Pealetung Kiievile (2022)
• Kiievi lahing (2022)
• Vene-Ukraina sõja lõunarinne
• Vene-Ukraina sõja idarinne
• Hersoni lahing
• Kiievi kummitus
• Maosaare ründamine
• Budapesti memorandum
• Minski kokkulepped
• Euromaidan
• valge-sini-valge lipp
• Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse