Anton Zeilinger

mai">20. mail 1945 Ried im Innkreisis Austrias) on austria kvantfüüsik, nobelist.

Ta töötab 1999. aastast Viini Ülikoolis eksperimentaalfüüsika professorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kvantfüüsika ja teleportatsioon. Tal on uurimusi kvantpõimituse alal, aatomioptikas ning kvantinformaatikas (kvantkrüptograafias, kvantteleportatsioonis ja kvantarvutite alal).

Ta oli Austria Teaduste Akadeemia president alates 2013–2022.

2022. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna koos Alain Aspecti ja John Clauseriga katsete eest põimunud footonitega, Belli võrratuse rikkumise tuvastamise ja teedrajava panuse eest kvantinformaatikasse.

Ta õppis aastatel 1963–1971 Viini Ülikoolis füüsikat ja matemaatikat. 1971. aastal sai ta Viini Ülikoolist doktorikraadi füüsikas. Tema doktoritöö "Neutron Depolarization in Dysprosium Single Crystals" juhendajaks oli Helmuth Rauch. Zeilinger habiliteerus 1979. aastal Viini Tehnikaülikoolis (Dr. h. c. mult.).

Ta töötas aastatel 1988–1989 Müncheni Tehnikaülikooli füüsikaprofessorina ja 1990–1999 Innsbrucki Ülikooli eksperimentaalfüüsika professorina. Alates 1999. aastast on ta Viini Ülikooli eksperimentaalfüüsika professor. Ühtlasi juhib ta 2004. aastast Austria Teaduste Akadeemia Kvantoptika ja Kvantinformaatika Instituuti.

 

• 2004 – Ameerika Füüsikaõpetajate Seltsi Klopstegi mälestusauhind
• 2005 – Wilhelm Exneri medal
• 2008 – Isaac Newtoni medal
• 2010 – Wolfi füüsikaauhind
• 2022 – Nobeli füüsikaauhind

Valitud teadusakadeemiate liikmeks

• 1998 – Austria Teaduste Akadeemia
• 2000 – Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• 2002 – Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia
• 2005 – Leopoldina
• 2005 – Slovaki Teaduste Akadeemia
• 2006 – Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• 2009 – Prantsuse Teaduste Akadeemia
• 2011 – Academia Europaea (informaatika sektsioon)
• 2013 – USA Rahvuslik Teaduste Akadeemia
• 2014 – Valgevene Rahvuslik Teaduste Akadeemia