Kasõm-Žomart Tokajev: Kasahstani poliitik

mail 1953 Almatõs) on Kasahstani poliitik ja diplomaat, 12. juunist 2019 on ta Kasahstani teine president. 5. jaanuarist 2022 on ta samuti riigi julgeolekunõukogu juht. Aastatel 1999–2002 oli ta Kasahstani peaminister.

Kasõm-Žomart Tokajev
Kasõm-Žomart Tokajev (2022)
Kasahstani president
Ametis
Ametisse asumise aeg 6. juuni 2019
Eelnev	Nursultan Nazarbajev
Isikuandmed
Sünniaeg	17. mai 1953 (70-aastane) Almatõ, Kasahhi NSV
Rahvus	kasahh
Vanemad	Kemel Tokajev, Turar Šabarbajeva
Lapsed	Timur Tokajev (s. 1984)
Alma mater	NSV Liidu Välisministeeriumi Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut

Tokajev sündis 1953. aastal Almatõs kirjaniku Kemel Tokajevi ja Turar Šabarbajeva peres.

1970. aastast õppis Tokajev Moskvas NSV Liidu Välisministeeriumi Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis. Viiendal õppeaastal saadeti ta pooleaastasele diplomieelsele praktikale Nõukogude Liidu saatkonnas Hiinas. Ta lõpetas õpingud edukalt 1975. aastal.

Diplomaat

Samal aastal asus ta NSV Liidu Välisministeeriumi teenistusse ja ta suunati tööle Nõukogude Liidu saatkonda Singapuris. 1979. aastal naasis ta välisministeeriumi Moskvas. Aastatel 1979–1983 töötas ta välisministeeriumi keskbüroos vanemametnikuna.

Aastatel 1983–1984 veetis Tokajev 10 kuud Pekingis, kus õppis õppis ta Pekingi Keeleteaduse Instituudis selgeks hiina keele. Moskvasse naasnult oli ta aastatel 1984–1985 Nõukogude Liidu Välisministeeriumi keskbüroos kolmas sekretär. 1985. aastal saadeti ta Pekingisse, kus töötas Nõukogude Liidu saatkonnas Hiinas kõigepealt teise, seejärel esimese sekretäri ja nõunikuna 1991. aastani.

Aastatel 1991–1992 oli ta Diplomaatia Akadeemias juhtivate diplomaatiliste töötajate täienduskursustel. Pärast Nõukogude Liidu lagunemise ja kursuse lõpetamist naasis Tokajev Kasahstani, kus töötas 1993. aastast Kasahstani välisministeeriumis Kasahstani välisministri esimene asetäitjana.

Poliitik

Oktoobris 1994 sai Tokajev Kasahstani välisministriks, selles ametis oli ta Akežan Kažegeldini ja Nurlan Balgimbajevi valitsustes kuni 1999. aasta oktoobrini. 1999. aasta märtsist oli ta ühtlasi asepeaminister, 12. oktoobril määras Kasahstani president ta Kasahstani peaministriks. Peaministri kohal oli ta 28. jaanuarini 2002, kui pidi poliitilise olukorra tõttu tagasi astuma. Minister olles oli ta vastutanud Kasahstanis tuumarelvade eemaldamise eest. Pärast peaministri kohalt tagasi astumist oli ta 2002. aasta jaanuarist kuni 2003. aasta juunini riigisekretär. 2003. aastast jaanuarini 2007 oli ta välisminister Danijal Ahmetovi valitsuses.

Jaanuaris 2007 valiti ta Kasahstani parlamendi ülemkoja senati esimeheks. Sama aasta juunis sai Tokajev Kasahstanis valitseva partei Nur Otan liikmeks ning ta valiti erakonna poliitilise nõukogu liikmeks. 2008. aastal valiti ta Kasahstani parlamendi ülemkoja spiikrina OSCE Parlamentaarse Assamblee asepresidendiks. Ta täitis mõlemat ametikohta kuni 2011. aastani.

2011. aasta märtsis sai Tokajev ÜRO peasekretäri Ban Ki-moon asetäitjaks. Ta juhtis Šveitsis asuvat ÜRO Euroopa keskust Genfis ja oli desarmeerimiskonverentsi peasekretär. Ta oli Ki-mooni asetäitja positsioonis 2013. aasta oktoobirini. Ta valiti ka SRÜ ja Shanghai Koostööorganisatsiooni välisministrite nõukogu esimeheks.

 

2013. aastal naasis ta Kasahstani, kus ta valiti taas senati esimeheks. 16. oktoobrist 2013 kuni 20. märtsini 2019 oli ta Kasahstani V ja VI parlamendi koosseisu ajal senati esimees.

President

19. märtsil 2019 teatas tollane Kasahstani president Nursultan Nazarbajev tagasiastumisest. 20. märtsil 2019 anti riigipea volitused senati esimehele Tokajevile ning ta kinnitati parlamendis Kasahstani presidendi kohusetäitjaks.

Esialgu eeldati, et Tokajev jääb ametisse Nazarbajevi presidendiaja lõppemiseni, st 2020 aastani, aga 9. aprillil 2019 kirjutas Tokajev alla dekreedile, millega kavandati erakorralised presidendivalimised 9. juuniks 2019. Ta võitis valimised 70,76% toetushäältega ja andis 12. juunil ametivande, asudes ametlikult Kasahstani presidendi rolli.

Tokajevi esimesi aastaid presidendina peeti üldiselt üleminekuperioodiks, kus sisulise võimu säilitas Nazarbajev. Järk-järgult loovutas siiski endine president Tokajevile olulised võimukeskused. 2021. aasta aprillis võttis Tokajev üle Kasahstani Rahvakogu ja sama aasta novembris valitseva partei Nur Otan juhtimise. 2022. aasta rahutuste ajal eemaldas Tokajev Nazarbajevi ja tema lähikondlased suuresti võimult. Märtsis 2022 nimetati partei ümber Amanatiks, millega eemaldati seosed Nazarbajevi eesnimega ja Tokajev andis partei juhtimise üle Mazhilise spiikrile. Juunis pandi rahvahääletusele rida põhiseaduse muudatusi, mis võtsid Nazarbajevilt tema "Rahvusjuhi" tiitli ja sellega seotud privileegid. Vaatamata lubadustele edendada poliitilisi vabadusi ja inimõigusi Kasahstanis, on Tokajevi presidentuuri ajal liberaliseerimine piirdunud suuremate majanduslike õigustega, poliitiline opositsioon on jätkuvalt alla surutud.

Pärast rahutusi korraldas Tokajev 2022. aasta septembris ennetähtaegsetele presidendivalimised. 20. novembril 2022 peetud erakorralistel presidendivalimistel hääletas Tokajevi poolt 81,31% hääletamas käinud kodanikest (6,45 miljonit inimest) ja 26. novembril vannutati ta parlamendi pidulikul istungil presidendiks. Sarnaselt kuulutas Tokajev 2023. aasta jaanuaris välja ennetähtaegseid parlamendivalimised märtsis. Valimistulemused näitasid, et Amanat oli eelmiste üldvalimiste järel toetust kaotanud, kuid võitis, nagu ka varem, häälteenamuse.

Isiklikku

Kasõm-Žomart Tokajev oli abielus ettevõtjast venelanna Nadežda Tokajevaga, nad lahutasid eeldatavasti 2019. aastal. Nende poeg Timur (sündinud 1984) on teinud doktorikraadi politoloogias ja ärimees. Oma doktoritöös rõhus Timur, et Venemaa on ainus Kasahstani liitlane. Nii eksabikaasa kui ka poja puhul on ajakirjanikud tuvastanud Venemaal asuvaid varasid.

Tokajev on 10 rahvusvaheliste suhete alase raamatu autor. Ta räägib kasahhi, inglise, hiina, vene ja prantsuse keelt.