Kanada: Põhja-Ameerika riik

Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.

Kanada inglise, prantsuse Canada
Kanada lipp Kanada vapp
Juhtlause	ladina keeles "A Mari Usque Ad Mare" "From Sea to Sea" – "Merest mereni" nagu Kanada vapil
Riigihümn	O Canada
Pealinn	Ottawa
Pindala	9 984 670 km²
Riigikeel	inglise, prantsuse
Rahvaarv	40 000 000 (16.06.2023)
Rahvastikutihedus	4 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Charles III
Kindralkuberner	Mary Simon
Peaminister	Justin Trudeau
Iseseisvus	1. juuli 1867
SKT	1653,043 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	44 870 $ (2017)
Rahaühik	Kanada dollar (CAD)
Ajavöönd	maailmaaeg −3,5 kuni −8
Tippdomeen	.ca
ROK-i kood	CAN
Telefonikood	1

Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).

Kanadal on pikk rannaala Põhja-Jäämere, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri Ameerika Ühendriikidega. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga (piiri pikkus on 2477 km), ja lõunas on 6416 km pikkune piir Ameerika Ühendriikide tuumikalaga. Kanada ja Ameerika Ühendriikide vaheline maismaapiir on suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).

Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada alal põliselanike eri hõimud. Alates 15. sajandi lõpust hakati asutama Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitme konflikti tulemusel suurenes või vähenes Suurbritanniale kuuluv Põhja-Ameerika ala kuni 18. sajandi lõpuni. Vastavalt 1. juulil 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühines kolm kolooniat ja moodustati föderatiivne Kanada Dominiooni. Dominiooni moodustamisega algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täiesti iseseisvaks sai Kanada 1982. aastal, mil võeti vastu seadus, mille järgi omab Kanada parlament õigust muuta põhiseadust ilma Suurbritannia parlamendi nõusolekuta.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas Charles III. Riigis on kaks riigikeelt. Rahvastiku koosseis on kõrge sisserände tõttu mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas. 2015. aasta seisuga elab riigis umbes 35 miljonit inimest. Majanduse arengutase on kõrge ja majandus on maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted Ameerika Ühendriikidega on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri.

Kanada on arenenud riik. Rahvastiku tervislik seisund on maailma kõrgemaid. SKT elaniku kohta on 10. ja inimarengu indeks 8. kohal maailmas. Rahvusvaheliste uuringute järgi on valitsuse tegevuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majandusvabadus ja haridus kõrgel tasemel. Kanada on Rahvaste Ühenduse liige ja kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Kanada on nt NATO, G8, G10, G20, NAFTA ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö liige.

Nimi Canada ehk Kanada pärineb St. Lawrence'i irokeeside sõnast kanata, mis tähendab 'küla' või 'asula'. 1535. aastal kasutasid toonased Québeci piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Stadacona külla. Hiljem kasutas Cartier sõna Canada, viidates mitte ainult sellele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanik oli Stadacona pealik Donnacona. Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.

 

17. sajandil ja 18. sajandi alguses viitas "Canada" Uus-Prantsusmaale, mis paiknes Saint Lawrence'i jõe piirkonnas. 1791. aastal moodustati piirkonnas kaks Briti kolooniat nimedega Ülem-Kanada ja Alam-Kanada ning üldnimega The Canadas; seda nime kasutati kuni kolooniate ühinemiseni Briti Kanada provintsiks 1841. aastal. 1867. aastal rajati Kanada Konföderatsioon ja hakati kasutama nime Canada uue riigi ametliku nimena, kuid sõna dominioon viitas riigi statuudile. Kui Kanada kinnitas oma iseseisvust ja Suurbritanniast eraldumist, hakkas föderaalvalitsus üha enam kasutama dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime Canada. Seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepäeva dominiooni päeva ümbernimetamine Kanada päevaks aastal 1982.

Haldusjaotus

Kanada on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks alaks.

 

Kanada provintsid

Nimi	Linnad		Liitus konföderatsiooniga	Ametlikud keeled	Rahvaarv (2021. aasta I kvartal)	Pindala (km2)			Kohtade arv
	Pealinn	Suurim linn				Maismaa ala	Veepindala	Pindala kokku	Alamkoda	Senat
Ontario	Toronto		1. juuli 1867	inglise	14 755 211	917 741	158 654	1 076 395	121	24
Québec	Québec	Montréal	1. juuli 1867	prantsuse	8 575 944	1 356 128	185 928	1 542 056	78	24
Nova Scotia	Halifax		1. juuli 1867	inglise	979 449	53 338	1 946	55 284	11	10
New Brunswick	Fredericton	Moncton	1. juuli 1867	inglise, prantsuse	782 078	71 450	1 458	72 908	10	10
Manitoba	Winnipeg		15. juuli 1870	inglise	1 380 935	553 556	94 241	647 797	14	6
Briti Columbia	Victoria	Vancouver	20. juuli 1871	inglise	5 153 039	925 186	19 549	944 735	42	6
Prints Edwardi saar	Charlottetown		1. juuli 1873	inglise	159 819	5 660	0	5 660	4	4
Saskatchewan	Regina	Saskatoon	1. september 1905	inglise	1 178 832	591 670	59 366	651 036	14	6
Alberta	Edmonton	Calgary	1. september 1905	inglise	4 436 258	642 317	19 531	661 848	34	6
Newfoundland ja Labrador	St. John's		31. märts 1949	inglise	520 438	373 872	31 340	405 212	7	6
Provintsid kokku					37 922 003	5 490 918	572 013	6 062 931	335	102

Märkused

Kanada alad

Nimi	Linnad		Liitus konföderatsiooniga	Ametlikud keeled	Rahvaarv (2021. aasta I kvartal)	Pindala (km2)			Seats
	Pealinn	Suurim linn				Maismaa ala	Veepindala	Pindala kokku	Alamkoda	Senat
Loodealad	Yellowknife		15. juuli 1870	chipewyani, gvitšin, dogribi, inglise, inuinnaqtuni, inuktituti, inuvialuktuni, krii, lõuna sleivi, prantsuse, põhja sleivi	45 136	1 183 085	163 021	1 346 106	1	1
Yukon	Whitehorse		13. juuni 1898	inglise, prantsuse	42 192	474 391	8 052	482 443	1	1
Nunavut	Iqaluit		1. aprill 1999	inuinnaqtuni, inuktituti, inglise, prantsuse	39 407	1 936 113	157 077	2 093 190	1	1
Alad kokku	126 535	3 593 589	328 150	3 921 739	3	3

Pinnamood ja piirkonnad

Suure pindala tõttu on Kanada loodus mitmekesine. Riigi saab jagada viieks selgesti eristuvaks piirkonnaks.

Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa, mis on avar tasandik mõne üksiku kõrgendikuga. Jääajast on säilinud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist lääne pool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima, seetõttu on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku.

Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m).

Saared

 

Kanada rannik, eriti Arktikas, on tugevasti liigestatud. Mandriosa ranniku lähedal on palju saari. Atlandi rannikul on Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ja Anticosti saar ning Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt).

Veekogud

Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht.

Jõed

Eriti oluline on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning mitme lisajõega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega.

Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja suubub Põhja-jäämerre.

Riigi paljuist jõgedest ja jõekestest võib veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis suubuvad juba Ameerika Ühendriikide rannikul.

Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga.

Järved

 

Kanada on kõige järverikkam riik. Järvi on seal umbes 200 000. Riigi pindalast on järvede all 891 163 km². See on palju suurem ala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu.

• Tuntud ja olulised järved on:
  • Suur Karujärv ,
  • Suur Orjajärv ,
  • Athabasca,
  • Wollastoni,
  • Põdrajärv,
  • Manitoba,
  • Winnipegi,
  • Nipigoni järv,
  • Metsajärv.

Enamik neis on üksteisega ühenduses, vesi voolab neist Mackenzie jõkke, mis läbib riigi keskosa.

Taimestik

Peaaegu pool Kanadat on kaetud metsaga. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedais okas- ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid.

Loomastik

 

Rohkesti on metsloomi. Liigiliselt on loomastik üsna sarnane Euroopa ja Aasia jahedamate piirkondade loomastikuga. Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata tammisid ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka on ammust aega väga hinnatud. Kanada metsi asustavad ka baribal, grisli, punailves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, ameerika piisonit. Kaugel põhjas võib kohata jääkaru. Läänepoolsetes mägedes on palju just neile aladele iseloomulikke lumelambaid ja -kitsi. Riigis on kohatud 665 liiki linde, neist pesitsevaid 310 liiki. Roomajaid (sh maolisi) on rohkem kui 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki.

Põlisrahvad

 

Kanada põlisrahvaste hulka kuuluvad Kanada indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt), inuitid ja mestiitsid. Mestiitsid on segaverelised, kelle esivanemad sündisid 17. sajandi keskel, mil Euroopa asunikud abiellusid Kanada indiaanlaste ja inuiti naistega. Arheoloogiliste uuringute ja geneetilise analüüsi abil on saadud teada, et inimtegevust oli Yukoni põhjaosas juba 13 000–12 000 eKr ja Ontario lõunaosas 7500 eKr. Need esimesed asunikud olid asunud Kanadasse Beringia maismaasilla kaudu. Paleoindiaanlaste arheoloogilised kohad nagu Old Crow' tasandikud ja Bluefish koopad on kaks vanimat inimeste elukohta Kanadas. Kanada põlisrahvaste ühiskonnale olid iseloomulikud alaline asustus, põllumajandus, keeruline sotsiaalne hierarhia ja kaubavahetusvõrgud. Euroopa maadeavastajate saabumisel 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses oli mõni neist kultuuridest juba kadunud, neid on avastatud üksnes arheoloogiliste uuringute kaudu.

Euroopa asunike asustuse tekkimise ajal oli Kanada põliselanikke rahvaarv 200 000 ja kahe miljoni vahel. Kanada põlisrahvaste kuninglik komisjon aktsepteeris arvu 500 000 inimest. Eurooplaste kolonisatsiooni tagajärjel kannatasid põliselanikud sisse toodud nakkushaiguste (nt gripp, leetrid ja rõuged) korduvate puhangute käes, mille vastu puudus nendel looduslik immuniteet. Selle tagajärjel vähenes sajandite jooksul pärast eurooplaste saabumist põliselanike arv 40–80% võrra.

Välja arvates mõningaid konflikte Euroopast päritoluga kanadalaste suhted indiaanlaste ja inuittidega oli suhteliselt rahulikud. Euroopa asunikke ja Kanada põliselanikke vastasmõjud algasid eurooplaste kolonisatsiooni perioodi jooksul. Selle perioodi vältel Euroopa asunikke vastasmõju inuittidele oli piiratud. Alates 18. sajandi lõpust Euroopast päritoluga kanadalased julgustasid Kanada põliselanikke nende oma kultuuri omastada. Need üritused jõudsid kõrgpunkti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses sunnitud integratsiooni ja ümberpaigutuse kujul.

Euroopa kolonisatsioon

Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule L'Anse aux Meadowse viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal.

1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 16. sajandi alguses rajati Atlandi ookeani rannikul ajutisi eelposte vaala- ja kalapüügil baskide ja Portugali meremehed.

1534 jõudis prantsuse maadeuurija Jacques Cartier Saint Lawrence'i lahe kaldale, kuhu ta paigaldas 10 meetri kõrguse risti sõnadega "Elagu Prantsusmaa kuningas", ja võttis territooriumi kuningas François I valdusse. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas.

1583. aastal kuulutas Sir Humphrey Gilbert vastavalt kuninganna Elizabeth I kuninglikule eelisõigusele Saint John'si esimesena Inglismaa kuningriigi kolooniana Põhja-Ameerikas.

Prantsuse maadeuurija Samuel de Champlain jõudis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke püsivaid asulaid Port Royali Nova Scotia poolsaarel 1605 (koos Pierre Duguaga) ja Québeci 1608.

Inglased rajasid 1628. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde.

1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks.

Inglismaa kuningas Charles II andis 1670. aastal Ruperti maal Hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli.

1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusse 1763. aastal.

Aastatel 1837–1838 toimusid mässud Alam- ja Ülem-Kandas, mille tagajärjel võeti 1840. aasta vastu "Act of Union", millega Alam- ja Ülem-Kanada ühendati.

Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 35 158 304.

Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijaist. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma päritoluks ainult Eestit. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.

57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% muid keeli ja 1,2% mitut keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest).

Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid.

Linnastud

Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust.

Transport

Tähtsaim Kanada-sisene kauba- ja laevatee on Saint Lawrence'i jõgi, mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani.

Väliskaubandus

1996. aastal oli Kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit. Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta, maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina.

Impordi maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.

• Kanada jalgpallikoondis
• Kanada jäähokikoondis
• Kanada eestlased
• Kanada praostkond
• Idle No More
• Eesti-Suurbritannia suhted
• Kanada inglise keel
• Kanada prantsuse keel