Mootor

See artikkel räägib energiat tööks muutvast seadmest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata Mootor (ettevõte); arvutimänge arendatakse mängu mootori abil.

Olenevalt mootori tüübist teeb tööd näiteks edasi-tagasi liikuv kolb, pöörlev rootor, või reaktiivaparaat.

Primaarmootori käivitamiseks kasutatakse vahetult looduslikke energiavorme, näiteks vee, tuule, kütuse, geo- või tuumaenergiat. Primaarmootorite hulka kuuluvad aurumasinad, gaasimootorid ja tuulemootorid. Sekundaarmootori puhul kasutatakse primaarmootoritest saadavat energiat. Niisugused on näiteks elektrimootorid, suruõhumootorid ja mõned hüdromootorid. Mootoriteks loetakse ka niisugused seadmed nagu inertsmootorid, vedrumootorid ja vihtmehhanismid, mis vabastavad nendesse salvestatud mehaanilist energiat.

Kasutuse koha põhjal jagatakse mootorid kolmeks: paikseteks (statsionaarsed), teisaldatavateks ja mobiilseteks mootoriteks.

Mootoris perioodiliselt korduvate protsesside jada nimetatakse mootori töötsükliks. Eriti tüüpiline on see kolbmootorile.

Mootorreduktor on agregaat, mille moodustavad kokkuehitatud elektrimootor ja reduktor. Seda kasutatakse gaasi või vedeliku rõhu vähendamiseks.

Mootorkompressor on agregaat, mis koosneb kompressorist ja seda käitavast sisepõlemismootorist. Seda kasutatakse gaasi, eriti õhu rõhu suurendamiseks.

Mootorgeneraator on agregaat, mis koosneb omavahel mehaaniliselt ühendatud elektrimootorist ja elektrigeneraatorist.

Mootori põhimehhanismi tüüp sõltub lähteenergia liigist ja mootori tööprotsessist.

Kasutatava energia liigi põhjal eristatakse järgmisi mootoriliike:

• elektrimootor
• sisepõlemismootor
• välispõlemismootor
• pneumomootor
• hüdromootor
• aurumasin
• reaktiivmootor
• turbiin
• muskeljõuallikas. ^[viide?]

• Käivitusmootor
• Boksermootor
• Lennukimootor