Elektrigeneraator

Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja tekitamiseks ettenähtud generaatoriosa nimetatakse induktoriks ja seda osa, milles indutseerub pinge, ankruks. Põhimõtteliselt võib kumbki neist olla pöörlev (rootor) või paigalseisev (staator). Vahelduvvoolugeneraatorites on induktoriks enamasti rootor ja alalisvoolugeneraatorites staator.

Valdav osa elektrienergiast toodetakse vahelduvvoolu-sünkroongeneraatoritega. Tavaliselt moodustab generaator koos primaarjõumasinaga agregaadi:

• turbogeneraatoragregaat ehk turboagregaat ‒ auruturbiini või gaasiturbiiniga;
• hüdrogeneraatoragregaat ehk hüdroagregaat ‒ hüdroturbiiniga;
• tuuleagregaat ‒ tuuleturbiiniga;
• diiselgeneraatoragregaat ‒ sisepõlemismootoriga.

Esimesed elektrigeneraatorid, mida hakati looma 1830. aastail, olid püsimagnetiga. 1850. aastail asendati püsimagnet elektromagnetiga, mille mähist toideti abigeneraatorist. Generaatorite areng hoogustus alates sellest, kui generaatoris hakati rakendama magnetahela jääkmagnetismil põhinevat endaergutust. Endaergutuse põhimõtte avaldas saksa tööstur Ernst Werner von Siemens 1867. a dünamoelektrilise printsiibi nime all; vastavalt nimetati ka alalisvoolugeneraatorit dünamoks (saksa k Dynamomaschine).

• Elektrimasingeneraatorid
• Alalisvoolugeneraatorid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elektrigeneraator