Õli

Selle üldmõiste alla kuuluvad erineva päritolu, keemilise ehituse ja omadustega mineraalsed ja orgaanilised õlid. Algselt on kõik õlid siiski orgaanilist päritolu, kuid nt naftat loetakse mineraalseks, kuna see on tekkinud väga pikaajaliste geokeemiliste protsesside tagajärjel ning seda ammutatakse geoloogilistest leiukohtadest. Elusorganismides leiduvate ja nende poolt toodetavate orgaaniliste õlide, rasvade ja nendetaoliste ainete üldnimetus on lipiidid. Võrreldes teiste orgaaniliste ainetega on neil suur süsiniku- ja vesiniku-, kuid väike hapnikusisaldus. Paljusid taimseid ja loomseid õlisid (ja rasvu) kasutatakse toiduks. Õlisid kasutatakse ka kütuse ja määrdeainena ning keemiatööstuse toorainena.

Õlilaigud tunduvad värvilised sellepärast, et õlikiht tekitab veepinnale õhukese kihi, milles toimub valguse murdumisel dispersioon. Iga eri värvi valgus murdub erineva nurga all ning olenevalt õlikihi paksusest tekib õlikihi põhjast peegeldunud ning õli pinnalt peegeldunud valguslainete vahel interferents. Mõne värvuse lainepikkustel tekib seeläbi miinimum, teistel maksimum. Nii näeme me õlikihte selles värvuses, milles tekib maksimum.

• Õlireostus
• Taimeõli
• Eeterlikud õlid
• Punsli õli (nime poolest õli, kuid tegelikult pole õli)