Põhja-Jäämeri: Ookean Arktikas

Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Seda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika.

Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks.

Erineb teistest ookeanidest selle poolest, et paikneb tervikuna külmvöös. Ookeani siseosa – kolmandik kuni pool ookeanist – on aasta ringi kaetud mõnemeetrise jääga, mis tiirleb ümber pooluse päripäeva. Talvel on jääga kaetud peaaegu kogu ookean. Suurem osa ookeanist on jääga kaetud kümme kuud. Jääkate on suurima ulatusega märtsis-aprillis.

Põhja-Jäämere temperatuur ja soolsus muutuvad hooajuti, sõltudes jää tekkest ja sulamisest. Põhja-Jäämeri on teistest ookeanidest magedam. Seda põhjustavad väiksem aurumine külma kliima tõttu, suur mageda vee sissevool ookeani suubuvatest suurtest jõgedest ja piiratud ühendus teiste, soolasemate ookeanidega.

Kõige suurem sissevool on Islandi ja Norra vahel Norra merest, kus soe Golfi hoovus voolab Barentsi merre. Seetõttu on umbes pool Barentsi merest aasta ringi jäävaba.

Põhja-Jäämere reljeefis on nõod, mida eraldavad enam-vähem paralleelsed Gröönimaa–Siberi-suunalised ahelikud. Nendega risti, Alaskast Teravmägede poole minnes ületatakse Kanada nõgu, Mendelejevi ahelik, Makarovi nõgu, Lomonossovi ahelik, Amundseni nõgu, Gakkeli ahelik ja Nanseni nõgu.

Põhja-Jäämeri on teistest ookeanidest märksa madalam, seda niihästi keskmise kui ka absoluutse sügavuse poolest. Sügavaim punkt (4346 m) asub põhjapooluse lähedal Amundseni nõos.

Suurimad Põhja-Jäämerre suubuvad jõed vooluhulga järgi on Jenissei, Leena, Ob, Mackenzie ja Petšora jõgi.

Põhja-Jäämere suurimad saared on Gröönimaa, Baffini saar, Victoria saar, Ellesmere'i maa ja Banksi saar. Suurimad saarestikud on Kanada Arktika saarestik, Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared ja Teravmäed.

Ookeanis ning selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aasta läbi madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega lase temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri.

Talvele on iseloomulikud täielik pimedus (polaaröö), selge taevas ja püsiv külm ilm. Suvele on iseloomulikud pidev valgus (polaarpäev), niiske ja udune ilm ning nõrk vihma- või lumesadu.

Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna aasta keskmine temperatuur 10–20 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C.

Tärniga märgitud mere ja lahe arvavad mõned allikad Atlandi ookeani osadeks.

• Barentsi meri
• Beauforti meri
• Grööni meri *
• Ida-Siberi meri
• Kara meri
• Laptevite meri
• Tšuktši meri
• Valge meri
• Baffini laht
• Hudsoni laht *

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhja-Jäämeri

Tsitaadid Vikitsitaatides: Põhja-Jäämeri

• E. Linacre, B. Geerts. The Arctic: the ocean, sea ice, icebergs, and climate (inglise)
• The Ocean Conveyor Belt – Soe hoovus sukeldub Põhja-Jäämeres ja väljub jahedana Beringi väinast merepõhja hoovusena. (inglise)
• Arctic Dynamics - Circulation Põhja-Jäämere hoovused