Kopsud

See artikkel räägib elunditest; toiduaine kohta vaata artiklit Kopsud (kulinaaria).

Imetajatel paiknevad kopsud rindkereõõnes selgroo lähedal kummalgi pool südant. Kopsude põhifunktsioon on transportida hapnikku atmosfäärist vereringesse ja vabastada süsihappegaasi vereringest atmosfääri.

Inimestel on kaks kopsu, mis paiknevad rindkereõõnes. Parempoolne kops on suurem kui vasakpoolne kops, mis peab jagama ruumi südamega. Kopsud kaaluvad kokku 1,3 kg ja parempoolne kops on vasakpoolsest raskem. Parempoolne kops jaguneb kolmeks ja vasakpoolne kops kaheks kopsusagaraks. Kopsudes jagunevad bronhid järjest peenemateks harudeks kuni lõppevad alveoolidega, mille seina läbi toimub gaasivahetus.

Kopsude suurus ja mass varieeruvad, nii näiteks kaaluvad kopsud veisel 2–3 kg, lambal 0,25–1 kg, seal 0,5 kg, hobusel 2–3 kg.

Varieeruv on ka ehitus ning vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lindudel

Lindude kopsud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga.

Roomajatel

Maolised

  Pikemalt artiklis madude hingamiselundkond

Ka maolistel on kopsude arv, mass, ehitus, vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi varieeruv. Enamikul Leo Daniël Brongersma poolt Leidenis paikneva Rijksmuseum van Natuurlijke Historie piirituses säilitatud muuseumieksponaatidest uuritud ja kirjeldatud madudest oli parem kops pikem ja ka suurema läbimõõduga.

Paljudel madudel on kas vasak või parem kops atrofeerunud. Mõnedel madudel paiknes kops südamest eespool, kuid valdavalt siiski tagapool. Vasak kops oli arenenud boadel ja püütonitel, kuid Crotalusel ja paljudel Colubridae sugukonna madudel rudimentaarne ning rästiklastel ja mürknastiklastel atrofeerunud.Kuid see eest on rästikutel jt olemas hingetoru laienenud tagaosast kujunenud trahheaalkops.Tropidophiidae sugukonna madudel ja mustal mambal on arenenud parem kops. Bolierialastel on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti õhukotiga (õhumahutiga), mille täpne funktsioon pole päris selge.

L. D. Brongersma uuritud eksponaatidest olid Boidae, Anilidae, Xenopeltidae, Colubridae ja Elapidae sugukonna madudel kaks kopsu, millest üks või mitu parema kopsuarteri haru suundusid, lisaks vasakule kopsuarterile, samuti vasakusse kopsu. Osadel Boidae, Anilidae ja Xenopeltidae esines parema ja vasaku kopsuarteri anastomoose. Eksponaatidel ei tuvastatud vasaku kopsuarteri harusid suubumas paremasse kopsu.

Koduloomadel

Koduloomadel pleuraõõnes paiknevad paarilised kopsud koosnevad bronhikestest, hingamisbronhikestest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest.

Koduloomadel eristatakse:

• vasakut kopsu (pulmo sinister),
• paremat kopsu (pulmo dexter).

Kummalgi kopsul eristatakse:

• kopsupõhimikku (basis pulmonalis)
• kopsutippu (apex pulmonalis)
• kopsuväratit (hilum pulmonalis)
• kopsujuurt (radix pulmonalis) jpt piirkondi.

Kops liigendub paljudel koduloomadel lõhede abil sagarateks: kraniaalseks, kaudaalseks, kesk- ja lisasagaraks (lobus cranialis, lobus caudalis, lobus medius lobus accessorius). Sagarate arv liigiti ja ka indiviiditi on varieeruv, nii näiteks liigendub kassi (Catus domesticus L.) parem kops neljaks ja vasak kops kaheks segmendiks.

Inimese kopsud

Inimesel eristatakse sarnaselt teiste imetajatega vasakut kopsu (pulmo sinister) ja paremat kopsu (pulmo dexter) ning kummalgi kopsul eristatakse: kopsupõhimikku (basis pulmonalis), kopsutippu (apex pulmonalis), kopsuväratit (hilum pulmonalis), kopsujuurt (radix pulmonalis) jpt piirkondi.

Kopsukoes on rohkelt artereid ja veene ning lümfiteesid ja lümfisõlmi, kopsualveoole ning sidekude.

Parem kops liigendub üla-, kesk- ja alasagaraks (lobus superior, lobus medius, lobus inferior). Vasak kops aga üla- ja alasagaraks.

Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte abiga kopsusegmentideks: paremas kopsus 10 ja vasemas kopsus 9 segmendiks. Iga kopsusegment koosneb bronhist, kopsuarterist ja kopsuveeni harust.

Kopsud täidavad ka mitmeid metaboolseid funktsioone, nagu serotoniini, noradrenaliini, ATP, prostaglandiinide, angiotensiin I-e, bradükiniini jpt ainete metabolism.

  Pikemalt artiklis Kopsuhaigused

Inimestel esinevate kopsuhaiguste uurimisel kasutatakse mudelorganismina jäneseid.

Levinuimad kopsuhaigused on: kopsuembol, kopsuemfüseem, kopssüda, kopsuastma, kopsuinfarkt, kopsupais, kopsupõletik, tsüstiline kops, pneumotseele, kopsutromboos, kopsutuberkuloos, tsüstiline fibroos, sarkoidoos, kopsuvähk, pulmonaalhüpertensioon, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (chronic obstructive pulmonary disease), põrnatõve kopsuvorm. Kopsud võivad koos teiste elutähtsate elunditega haigestuda ka mitmete nakkushaiguste tüsistustena nagu SARS, Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom, gripp jt.

• bakteriaalsed kopsuinfektsioonid
• bronhid
• doonorkopsud
• kopsukirurgia
• kopsumaht
• kopsupuudulikkus
• kopsurõhk
• kopsusiirdamine
• kopsutorukene
• kopsuvereringe
• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
• pulmonoloogia
• tüvirakud