Mozilla Firefox: Avatud lähtekoodi veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Foundation

Firefox on Mozilla peamine arendusprojekt. Firefox on vaba tarkvara.

Mozilla Firefox
Mozilla Firefox 40.0 Windows 10s
Arendaja	Mozilla Corporation Mozilla Foundation
Esmaväljalase	9. november 2004
Viimane väljalase	115.10.0esr / 16.04.2024
Kirjutatud keeles	C/C++, XUL, XBL, JavaScript, CSS (mootor Gecko, Quantum, SpiderMonkey)
OS	Android Jelly Bean või uuem, Windows, macOS, Linux
Suurus	34 MB (Windows) 64 MB (Mac OS X) 41 MB (Linux) 510 MB (pakkimata lähtekood)
Keeled	79 keelt
Arenduse staatus	aktiivne
Suunitlus	veebilehitseja FTP klient
Litsents	MPL 2.0
Veebisait	www.mozilla.com/et

Firefoxi projekt algas 2002. aastal Mozilla internetikomplekti eksperimentaalse haruna. Selle autorid olid Dave Hyatt ja Blake Ross, kes uskusid, et Mozilla kui veebibrauser suudab vastata Netscape'i ärinõuetele ja vältida teiste tarkvaraarendajate poolt oma tarkvarale lisatud mõttetuid lisavahendeid. Selleks, et võidelda Mozilla Suite'i väidetava liigse mahuga, lõid nad iseseisva brauseri. See osutus edukaks ja 3. aprillil 2003 teatas Mozilla, et edaspidi keskenduvad nad Mozilla Suite'i asemel Firefoxile ja Mozilla Thunderbirdile.

Firefoxi projekt tegi läbi kaks nimemuutust. Esialgu kandis see nime Phoenix, kuid see oli vaja ära muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Järgmine nimi oli Firebird, kuid see tekitas teise vaba tarkvaraprojekti, andmebaasiserveri Firebird aktiivse protesti. 9. veebruaril 2004 sai Firebirdist ametlikult Firefox. Seda sõna lühendatakse sageli FF, kuid Mozilla ise eelistab lühendeid Fx ja fx.

Esimese seitsme versiooni (0.1–0.7) koodnimed pärinesid California linnadelt, järgmised kaks (0.8 ja 0.9) Uus-Meremaa asulatelt. Versioon 1.0 kandis "keelatud" koodnime Phoenix, seekord Arizona linna järgi.

Esimene Mozilla Firefox-i nime kandev väljalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks 9. novembril 2004 oli Firefox tõlgitud 31 keelde. Esimese 99 päeva jooksul laaditi Firefox 1.0 alla 25 miljonit korda.

Pärast hulka stabiilsuse ja turvalisuse vigade parandusi avalikustati Firefox 1.5 koodnimega Deer Park 29. novembril 2005. 200 miljoni allalaadimise piir ületati 31. juulil 2006. Versioon 2.0 koodnimega Bon Echo lasti välja 24. oktoobril 2006.

17. juunil 2008 ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul korraldas Mozilla Corporation allalaadimise päeva. Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla üle 8 miljoni korra, sealhulgas Eestist üle 11 000 korra. Sellega püstitas Mozilla Firefox Guinnessi rekordi. 3. novembril 2008 ületas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri ja 2009. aasta märtsi seisuga on brauser saadaval enam kui 60 keeles.

 

Olles oma populaarsust pidevalt suurendanud, oli Firefoxil 2006. aasta oktoobri seisuga Mozilla asepresidendi Christopher Beardi hinnangul kokku 70–80 miljonit kasutajat ja Firefoxi kasutas 12,97% kõigist Interneti-külastajatest. 2008. aasta veebruari seisuga oli Firefoxil 140 miljonit kasutajat ja 2009. aasta veebruariks oli Firefoxil juba 21,77%-ne osakaal. Kogu 2008. aasta jooksul kasvatas Firefox oma osakaalu 4,3% võrra.

Novembris 2011 möödus Firefoxist Google Chrome. Firefox oli 25,23%-ga kolmandal kohal.

Eestis

Prantsuse uuringufirma XiTi andmetel oli Mozilla Firefoxi osakaal Eestis 2006. aasta aprillis 24%. 2008. aasta märtsi seisuga kasutas Firefoxi 37,2% Eesti Interneti-külastajatest. 2009. aasta märtsis sai Firefox Eestis Internet Explorerist populaarsemaks ja sama aasta lõpuks kasutas peaaegu 50% kohalikke inimesi Firefoxi. Seejärel on Firefoxi populaarsus Google Chrome'i kasuks mõnevõrra vähenenud ja 2011. aasta veebruari seisuga oli Firefoxi osakaal Eestis 44,45%.

Silmapaistvale järjele jõuti Firefoxi tõlkimisega 2006. aasta lõpul. 29. detsembrist 2006 sai Mozilla tarkvara lisade ametlikult veebilehelt alla laadida eesti keele paketti. Alates 12. novembril 2008 avalikustatud Firefoxi versioonist 3.0.4 oli lokalisatsioon Firefoxi veebilehel eestikeelsena testimisjärgus allalaaditav. Alates 2009. aasta algusest on osa Firefoxi veebilehest eesti keeles ja alates versiooni 3.0.7 väljalaskest 4. märtsil 2009 on Firefox ametlikult täielikult lokaliseerituna allalaaditav.

Erinevalt ingliskeelsest Firefoxist kuvab eestikeelne Firefox vaikimisi Postimehe uudistevoogu ning tööriistaribal pakutakse lisaks Google'i otsimoorile muuhulgas eestikeelse Vikipeedia ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatu" otsinguid.

Firefoxi lisad (addons) on väikesed programmid, mis tekitavad Firefoxile lisavõimalusi. Lisasid programmeerivad vabatahtlikud tasuta, kuid nende tööd saab annetustega toetada. Lisade otsimine ja installeerimine on lihtne, kuigi neid on tuhandeid. Lisade otsing on brauserisse sisse ehitatud (menüü Tools/addons). Lisasid saab otsida ka Firefoxi saidilt . Firefox saab ise aru, kas paigaldatav lisa sobib töötava Firefoxi versiooniga või ei, sest kõik lisad on tähistatud ja testitud Firefoxi versioonide kaupa.

Lisade abil saab kujundust muuta, lisada õigekirjakontrolli, muuta Firefoxi võrguparameetreid, transportida faile, hallata järjehoidjaid, kuvada uudisevooge, kuvada veebisaitide dünaamilist teavet ja nii edasi. Üks tuntuim Firefoxi lisa on Adblock Plus, mis kõrvaldab veebilehtedelt reklaambännereid. Huvitav on lisa, millega oma Gmaili konto muuta failiarhiiviks.

Mozilla raamat on üllatusmuna, mida saab näha siis, kui Firefoxis kirjutada aadressiribale about:mozilla. Selle tulemusena ilmub katkend, mis meenutab stiililt piiblit.

Mozilla raamatus tegutsevad metsaline, mammon ja mammonakummardajad, kes sümboliseerivad vastavalt Mozillat, Microsofti ja Microsofti kasutajaid.

Firefoxis on veel teinegi üllatusmuna. Seda saab näha, kui minna aadressile about:robots.

2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 15%.