Piibel

See artikkel räägib kristlikust piiblist; judaistliku piibli kohta vaata artiklit Tanah

Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist. Kristlased usuvad, et piibel on "Jumala Sõna" ning piiblis sisalduvate raamatute kirjutajaid inspireeris vahetult Jumal. Ülekantud tähenduses nimetatakse piibliks ka mingi valdkonna tähtsaimat raamatut või andmekogu.

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel

Nimetus

Sõna piibel tuleneb vanakreeka sõnast βιβλίον biblíon 'papüürusrull', üldistatult 'raamat'.

Piibli jaotus

Kristluse suuremad harud kasutavad piiblist väga lähedasi versioone, milles piibli 66 raamatut ehk iseseisvat osa jagunevad 39 raamatuga vanaks testamendiks ja 27 raamatuga uueks testamendiks. Lisaks tuntakse piiblile lähedaste teoste kogumit, mida nimetatakse apokrüüfideks.

Kaanoni kujunemine

Protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, mille on kirjutanud erinevad autorid ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. sajand pKr. Katoliku ja õigeusu kiriku piiblikaanonid tunnistavad lisaks apokrüüfe.

367. aastal ilmus Athanasiose uue testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Katoliku kirik määras piiblikaanoni Rooma (382), Hipporegiuse (393) ja Kartaago kirikukogul. Õigeusu kirikus kanoniseeriti vana testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. aastal koos Saalomoni tarkuse raamatu, Jeesus Siiraki tarkuseraamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning katoliku kirikus Trento kirikukogul 1545–1563 peale eelpoolnimetatute ka esimene ja teine Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamat koos viimase lisadega ja Jeremija palvega.

Vana testament

Pikemalt artiklis Vana testament

Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea keeles (Taanieli raamat aramea keeles). Vana testament sisaldab Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga ajalooteadusliku teosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.

Vana testament on juutide ja kristlaste pühakiri. Islam tunnistab vanast testamendist viit Moosese raamatut ja Psalme.

Vana testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks rühmaks:

Seadus
Ajalooraamatud
Tarkuseraamatud
Prohvetiraamatud

Uus testament

Pikemalt artiklis Uus testament

Uus testament on kirja pandud kreeka keeles, sest ta tekkis hellenistlikus maailmas. Uue testamendi juured on vanas testamendis, sest uue testamendi keskne isik on Jeesus Kristus, kelles kristlaste usu järgi on täitunud vana testamendi prohveteeringud.

Uue testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks rühmaks:

Piibli teksti kujunemine

Piibli tekstid on paljude autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad vana testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue testamendi vanimad manuskriptid pärinevad 2. sajandist pKr.

Piiblitõlked

Esimene piiblitõlge oli vana testamendi tõlge kreeka keelde 2.–1. sajandil eKr Septuaginta ehk LXX. Esimesed uue testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2. sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382. aastal õpetlast Hieronymust võtta käsile ladinakeelsete tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis on katoliku kirikus piibli alustekstiks.

Piibli varasemad rahvuskeelsed tõlked on 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked vanasüüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlkis Wulfila piibli gooti keelde. Lisaks on piibel esimestel sajanditel tõlgitud veel gruusia, amhara, araabia, nuubia ja pärsia keelde.

9. sajandil kreeka keelest vanabulgaaria keelde tehtud piiblitõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat pühakirja teksti.

Piibli rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde – 1522 ilmus tema tõlgitud uus testament ja 1534 piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised.

Tänapäeval on piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga.

Eestikeelsed piibli väljaanded

Pikemalt artiklis Eestikeelsed piiblitõlked

1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler) Tallinna gümnaasiumi trükikojas, 6015 eksemplari
1773 – teine trükk, Tallinn, Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa kulul, Trükkitud Lindworsse kirjadega
1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, T. Rutt und Sohn, 5000 eksemplari
1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
1835 – Tallinna Ma Konstoriummi kirjastuskassa, Tallinn, Trükkitud Lindworsse kirjadega
1847 – neljas trükk, Tartu Piibliselts, Tartu, Schünmanni lesk; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
1854 – Tarto Piibli-selts, Tartu, Schünmanni lesk ja C. Mattiesen
1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
1863 – Tarto Piibli-selts, Tartu, E.J. Karow
1863 – Piibli koggodusse kulloga, Tartu, H. Laakmann
1868 – Tarto Piibli-selts, Tartu, W. Gläser
1873 – Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
1878 – 9. trükk, Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
1878 – Ameerikamaa New-Yorgi linna Piibli selts, Berliin, Trowitzsch ja Poeg
1879 – Ameerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1884 – Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
1887 – Amerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1889 – Tallinn, uues kirjaviisis, A. Mikwitz
1895–1897 – 12. trükk, Tallinn, A. Mikwitz
1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
1896–1912 seitse trükki Saksamaal
1896 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
1897 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1899 – Tallinn (Revel), A. Mikwitz
1899 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1902 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
1905 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1909 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1912 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin, uus tõlge, 2000 eksemplari
1914 – Tallinn, A. Mikwitz
1920 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tartu, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
1921 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
1924 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
1926 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, J. Ullmann, Zwickau
1929 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
1932 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
1933 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, F. Ullmann, Zwickau
1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
1940 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, K.F. Puromies
1945 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Helsinki, K.J. Puromies
1945 – Piibliseltside Nõukogu, New York ; London, Bonniers, Stockholm
1968 – Briti ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge
1968 – The British and Foreign Bible Society, London
1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
1970? – Piibliselts, London
1972 – Suur Piibel, Toronto, Orto, Kanada, Graphic Centre Ontario, 1500 eksemplari
1988 – Rahvusvaheline Piibliselts, Colorado Springs, St. Michel Print, Soome
1989 – Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk
1990 – Eesti Raamat, Tallinn, faksiimileväljaanne 1. trükist 1739, Tallinna Raamatutrükikoda
1997 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Soome
1999 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Korea
2000 – Eesti Piibliselts, Tallinn, St. Michel Print, Soome
2009 – Eesti Piibliselts, Tallinn, CPI Books, Flensburg, Saksamaa
2009 – Jehoova tunnistajad, "Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge"
2010 – Eesti Piibliselts, Tallinn, ST Michel Print, Mikkeli, Soome
2014 – Jehoova tunnistajad, "Piibel. Uue maailma tõlge"

Piibel kui ajalooallikas

Piibel on ajalooallikas ajaloolastele, kultuuri- ja keeleteadlastele.

Vaata ka

Välislingid

Mõned uuemad eestikeelsed piiblitõlked Eesti Piibliseltsi väljaandes
Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants, sh piiblitõlked Georg Mülleri jutluste piiblitsitaatidest (1600–1606) Rosenplänteri osalise tõlkeni (1824)