Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel räägib kristlikust piiblist; judaistliku piibli kohta vaata artiklit Tanah |
Kristlased usuvad, et piibel on "Jumala Sõna" ning piiblis sisalduvate raamatute kirjutajaid inspireeris vahetult Jumal. Ülekantud tähenduses nimetatakse piibliks ka mingi valdkonna tähtsaimat raamatut või andmekogu.
Sõna piibel tuleneb vanakreeka sõnast βιβλίον biblíon 'papüürusrull', üldistatult 'raamat'.
Kristluse suuremad harud kasutavad piiblist väga lähedasi versioone, milles piibli 66 raamatut ehk iseseisvat osa jagunevad 39 raamatuga vanaks testamendiks ja 27 raamatuga uueks testamendiks. Lisaks tuntakse piiblile lähedaste teoste kogumit, mida nimetatakse apokrüüfideks.
Protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, mille on kirjutanud erinevad autorid ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. sajand pKr. Katoliku ja õigeusu kiriku piiblikaanonid tunnistavad lisaks apokrüüfe.
367. aastal ilmus Athanasiose uue testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Katoliku kirik määras piiblikaanoni Rooma (382), Hipporegiuse (393) ja Kartaago kirikukogul. Õigeusu kirikus kanoniseeriti vana testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. aastal koos Saalomoni tarkuse raamatu, Jeesus Siiraki tarkuseraamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning katoliku kirikus Trento kirikukogul 1545–1563 peale eelpoolnimetatute ka esimene ja teine Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamat koos viimase lisadega ja Jeremija palvega.
Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea keeles (Taanieli raamat aramea keeles). Vana testament sisaldab Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga ajalooteadusliku teosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.
Vana testament on juutide ja kristlaste pühakiri. Islam tunnistab vanast testamendist viit Moosese raamatut ja Psalme.
Vana testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks rühmaks:
Uus testament on kirja pandud kreeka keeles, sest ta tekkis hellenistlikus maailmas. Uue testamendi juured on vanas testamendis, sest uue testamendi keskne isik on Jeesus Kristus, kelles kristlaste usu järgi on täitunud vana testamendi prohveteeringud.
Uue testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks rühmaks:
Piibli tekstid on paljude autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad vana testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue testamendi vanimad manuskriptid pärinevad 2. sajandist pKr.
Esimene piiblitõlge oli vana testamendi tõlge kreeka keelde 2.–1. sajandil eKr Septuaginta ehk LXX. Esimesed uue testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2. sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382. aastal õpetlast Hieronymust võtta käsile ladinakeelsete tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis on katoliku kirikus piibli alustekstiks.
Piibli varasemad rahvuskeelsed tõlked on 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked vanasüüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlkis Wulfila piibli gooti keelde. Lisaks on piibel esimestel sajanditel tõlgitud veel gruusia, amhara, araabia, nuubia ja pärsia keelde.
9. sajandil kreeka keelest vanabulgaaria keelde tehtud piiblitõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat pühakirja teksti.
Piibli rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde – 1522 ilmus tema tõlgitud uus testament ja 1534 piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised.
Tänapäeval on piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga.
Piibel on ajalooallikas ajaloolastele, kultuuri- ja keeleteadlastele.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Piibel |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Piibel, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.