Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata Kääne (astronoomia) |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Kääne võib näidata seda, kuidas lause moodustajad on omavahel seotud ja samas võib lauses eristada lauseliikmeid. Ametlikult on eesti keeles 14 käänet.
Käänete arv keeltes erineb; näiteks eesti keeles on neliteist käänet, aga ladina keeles kuus. Nii indoeuroopa kui ka uurali keeltes on arvatavasti algul olnud 7–8 käänet, kuid kui indoeuroopa keeltes on käänete arv pigem vähenenud, siis uurali keeltes on enamasti käändeid juurde tekkinud.
Eesti keele käänded | Muud käänded |
---|---|
Nimetav (nominatiiv) | Sihitav |
Omastav (genitiiv) | Daativ |
Osastav (partitiiv) | Instrumentaal |
Sisseütlev (inessiiv) | Viisiütlev |
Seesütlev (inessiiv) | Viisiolev |
Seestütlev (elatiiv) | Lokatiiv |
Alaleütlev (allatiiv) | Absolutiiv |
Alalütlev (adessiiv) | Ergatiiv |
Alaltütlev (ablatiiv) | Latiiv |
Saav (translatiiv) | Separatiiv |
Rajav (terminatiiv) | Juurdeütlev |
Olev (essiiv) | |
Ilmaütlev (abessiiv) | |
Kaasaütlev (komitatiiv) |
Eesti keeles on käänded väga olulised. Need muudavad sõna tähendust ning tihti mõjutab üksainus kääne tervet lauset.
Erinevate käänete moodustamise aluseks on omastav kääne, millele lisatakse teiste käänete lõpud. Ainsuse omastaval põhinevad kõik ainsuse semantilised käänded ning mitmuse nimetav. Mitmuse omastaval põhinevad kõik mitmuse semantilised käänded.
Sisseütleval käändel võib ainsuses olla kaks vormi:
Kääne | Küsisõna | Ainsus | Mitmus | ||
---|---|---|---|---|---|
Nimetav | Kes? Mis? | Raamat | Naaber | Raamatud | Naabrid |
Omastav | Kelle? Mille? | Raamatu | Naabri | Raamatute | Naabrite |
Osastav | Keda? Mida? | Raamatut | Naabrit | Raamatuid | Naabreid |
Sisseütlev | Kellesse? Millesse? Kuhu? | Raamatusse | Naabrisse | Raamatutesse | Naabritesse |
Seesütlev | Kelles? Milles? Kus? | Raamatus | Naabris | Raamatutes | Naabrites |
Seestütlev | Kellest? Millest? Kust? | Raamatust | Naabrist | Raamatutest | Naabritest |
Alaleütlev | Kellele? Millele? Kuhu? | Raamatule | Naabrile | Raamatutele | Naabritele |
Alalütlev | Kellel? Millel? Kus? | Raamatul | Naabril | Raamatutel | Naabritel |
Alaltütlev | Kellelt? Millelt? Kust? | Raamatult | Naabrilt | Raamatutelt | Naabritelt |
Saav | Kelleks? Milleks? | Raamatuks | Naabriks | Raamatuteks | Naabriteks |
Rajav | Kelleni? Milleni? | Raamatuni | Naabrini | Raamatuteni | Naabriteni |
Olev | Kellena? Millena? | Raamatuna | Naabrina | Raamatutena | Naabritena |
Ilmaütlev | Kelleta? Milleta? | Raamatuta | Naabrita | Raamatuteta | Naabriteta |
Kaasaütlev | Kellega? Millega? | Raamatuga | Naabriga | Raamatutega | Naabritega |
Käänded saab jaotada erinevatesse gruppidesse.
Esimest gruppi nimetatakse abstraktseteks ehk grammatilisteks kääneteks ja nende hulka kuuluvad nimetav, omastav ja osastav kääne. Need käänded näitavad peamiselt nimisõna (fraasi) süntaktilisi funktsioone, st nad kannavad väga üldist laadi grammatilisi tähendusi (aluse, sihitise jms tähendust).
Nimetav kääne vastab küsimustele mis? ja kes? ning näitab kõige algsemas ja muutmata vormis sõna.
Omastav kääne vastab küsimustele mille? ja kelle? ning näitab kuuluvust. Sõna, mis on omastavas käändes, omab lauses välja toodud objekti.
Osastav kääne vastab küsimustele mida? ja keda? ning osutab selles käändes olevale sõnale.
Kõik ülejäänud käänded kuuluvad konkreetsete ehk semantiliste käänete hulka. Need käänded kannavad kitsamalt piiritletavaid tähendusi, mille esinemine oleneb sõna leksikaalsest tähendusest ja mis on paljudel juhtudel väljendatavad ka leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega).
Nende käänete hulgas on alamkategooriana kohakäänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel. Need omakorda jagunevad sisekohakääneteks, mis väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid ja väliskohakääneteks, mis väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid.
Sisekohakäänded on:
Sisseütlev kääne, mis vastab küsimustele millesse?, kellesse? ja kuhu? ning näitab liikumist ruumi sisse.
Seesütlev kääne, mis vastab küsimustele milles?, kelles? ja kus? ning näitab olekut ruumi sees.
Seestütlev kääne, mis vastab küsimustele millest?, kellest? ja kust? ning näitab liikumist objekti seest välja.
Väliskohakääneteks on:
Alaleütlev kääne, mis vastab küsimustele millele?, kellele? ja kuhu? ning näitab liikumist avatud pinna peale.
Alalütlev kääne, mis vastab küsimustele millel?, kellel? ja kus? ning näitab olekut avatud pinna peal.
Alaltütlev kääne, mis vastab küsimustele millelt?, kellelt? ja kust? ning näitab liikumist avatud pinna pealt maha.
Ülejäänud semantilised käänded, mis ei kuulu kohakäänete hulka, on:
Saav kääne, mis vastab küsimustele milleks? ja kelleks? ning millega väljendatakse olekut või seisundit, millesse siirdutakse või milles ollakse, otstarvet või aega.
Rajav kääne, mis vastab küsimustele milleni? ja kelleni? ning millega väljendatakse ruumilist, ajalist ja kvantitatiivset piiri. Seda käänet kasutatakse, kui näidatakse asukoha või seisundini jõudmist.
Olev kääne, mis vastab küsimustele millena? ja kellena? ning millega väljendatakse tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, samuti ka otstarvet.
Ilmaütlev kääne, mis vastab küsimustele milleta? ja kelleta? ning millega väljendatakse kaaslase või kaasaskantava eseme, vahendi, viisi või seisundi puudumist, samuti ka ilmaolu kui omadust. Ilmaütlev on kaasaütleva vastandkääne.
Kaasaütlev kääne vastab küsimustele millega? ja kellega?. Selle käändega väljendatakse põhiliselt koos- või kaasasolu ning vahendit, samuti saab seda ka kasutada viisist või seisundist ning ajast rääkides. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne asja, millele tegevus on suunatud.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Kääne, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.