Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2.
oktoober">2. oktoober 1899 Avido Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. Ta on kasutanud kirjanduslikku varjunime Ormi Arp.
Sünniaeg | 2. oktoober 1899 |
---|---|
Sünnikoht | Haljala vald |
Surmaaeg | 24. veebruar 1985 |
Erakond | Eesti Noorsotsialistlik Liit Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Eestimaa Kommunistlik Partei |
Amet | J. Varese valitsuse välisminister Eesti NSV RKN hariduse rahvakomissar Eesti NSV RKN esimehe asetäitja Eesti NSV MN esimehe asetäitja Eesti NSV ÜNPi esimehe asetäitja |
Õppeasutus | Rakvere Õpetajate Seminar |
Eriala | keskkooliõpetaja |
Aastal 1918 lõpetas Andresen Rakvere Õpetajate Seminari ning omandas 1920. aastal Tartus kursustel keskkooliõpetaja kutse. Töötas aastail 1918–1919 Narva-Jõesuu 2. Algkoolis, 1919–1920 Rakvere 2. Algkoolis ja Rakvere Tütarlastegümnaasiumis ning 1920–1931 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis kirjanduse õpetajana. [viide?]
Nigol Andresen valiti Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei noortesektsiooni Eesti Noorsotsialistliku Liidu esimeheks. Nigol Andresen oli V Riigikogu liige, aastatel 1932–1937, Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ja 1934. aasta märtsist Marksistliku Töörahva Ühenduse rühmas. N. Andresen korraldas töölisametiühingute tegevust, oli Eesti Tööliste Keskliidu ja Eesti Tööliste Haridusliidu juhatuse liige. Teda karistati mitmel korral riigivastase agitatsiooni eest. Sisekaitseülema otsusega 8. veebruarist 1939 keelati tal elamine kaitseseisukorra piirkonnas, välja arvatud Hiiumaa.
Aastal 1940 sai ta Johannes Varese valitsuse välisministriks. Ta isegi tunnistas, et tal pole sel alal mingeid kogemusi, ent Andrei Ždanovi käsku tuli kuulata. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt annekteeriti, sai Andresenist 28. augustil 1940 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eesti NSV hariduse rahvakomissar ning Nigol Andresen oli ka aastatel 1940 kuni 1946 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja.[viide?]
12. jaanuaril 1941 valiti Nigol Andresen NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks Eesti NSV-st.[viide?]
1941. aastal põgenes ta Venemaale ja oli üks Jaroslavli kunstiansamblite peaalgatajaid. [viide?]
Pärast sõda Eestisse tagasi tulles töötas Andresen Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjana ja 1946–1949 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana. Kui nõukogude võim asus hävitama raamatuid, mis talle ideoloogiliselt, faktoloogia, autorite või raamatutes mainitud isikute poolest ei sobinud, siis Andresen mitte ainult ei püüdnud Eesti raamatukogusid kaitsta, vaid kaitseski, seda vaiksel moel, millest kuigi palju kirjalikke jälgi ei jäänud.
Nigol Andresen langes 1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsusega koos mitme teise juhtiva eesti kommunistiga "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Andresen vahistati 24. märtsil 1950 ja sai 25 aastat, kuid vabanes nn Hruštšovi sula ajal 1955. aastal vangilaagrist Siberis. [viide?]
Pärast vabanemist ja Eestisse naasmist tõmbus ta avalikust elust tagasi.[viide?]
Nigol Andresen tegeles kirjandusteadlase ja kriitikuna, avaldas hulga monograafiaid.[viide?]
CCCP – yks riik noor,
kuid vallatu nagu jääkaru poeg
ja kõikjale ulatub, kõikjale poeb.[viide?]
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nigol Andresen |
Eelnev Johannes Vares-Barbarus | Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1946–1947 | Järgnev Eduard Päll |
Eelnev Johannes Semper | Eesti NSV hariduse rahvakomissar 25. august 1940 – 20. juuni 1944 | Järgnev Jüri Nuut |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Nigol Andresen, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.