Sherlock Holmes: Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju

Sherlock Holmes
Sherlock Holmes (Sidney Pageti illustratsioon, 1891)
Autor	Arthur Conan Doyle
Sünniaeg	1854
Surmaaeg	pärast 1923
Taustteave
Sugu	mees
Elukutse	detektiiv
Perekond	Mycroft Holmes
Rahvus	inglane

Arthur Conan Doyle kaalus selle tegelaskuju eesnimena kõigepealt Sherrinfordi, aga mõtles ringi.

Detektiiv Sherlock Holmes on peategelane 60 kriminaalloos. Tema detektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.

2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige.

 

William Sherlock Scott Holmes sündis 6. jaanuaril 1854 Siger ja Violet Holmesi kolmanda pojana. Tema vend on Mycroft Holmes, Diogenes Clubi asutajaliige.

Jutustuses "Kreeka keele tõlk" mainib Sherlock Holmes, et tema esivanemad olid mõisnikud ja vanaema prantsuse kunstniku Horace Vernet' õde.

Holmesi noorus möödus maailmas ringi rännates. Aastatel 1855–1858 elas perekond Prantsusmaal Bordeaux's. Seepeale siirduti Ameerika Ühendriikidesse Montpelieri. 1860. aastate algul oldi tagasi Euroopas, uueks elukohaks sai Köln. 1864. aastal kolis perekond lõplikult Inglismaale.

1872. aastal alustas noormees õpinguid Oxfordis Christ Church College'is, kus üks õpetajatest oli professor James Moriarty. Kolledži ajal uuris Sherlock Holmes oma esimest juhtumit ("Gloria Scott") ja lahendas selle. Edust tiivustatult otsustas ta detektiivitööga tõsisemalt tegelema hakata.

Lõpetanud 1877. aastal ülikooli, siirdus Holmes elama Londonisse. Ta leidis üürikorteri Briti Muuseumi läheduses Montague Streetil ja alustas karjääri nõuandja-eradetektiivina.

Jaanuaris 1881 kohtus Sherlock Holmes Püha Bartholomeuse kliinikus endise sõjaväearsti dr John H. Watsoniga. Koos üüriti korter aadressil Baker Street 221B. Sestpeale algas kahe mehe kuulsusrikas koostöö. Oma 25-aastase detektiivikarjääri jooksul oli Watson abiks nii juhtumite uurimisel kui ka nende sündmuste kirjapanemisel.

 

1891. aastal kohtus detektiiv Sherlock Holmes Londoni kuritegeliku ilma liidri professor Moriartyga. Dramaatilised sündmused kulmineerusid Šveitsis Meiringeni lähistel Reichenbachi kose juures ("Viimane juhtum"). Moriarty plaan tappa Holmes ebaõnnestus, professor kukkus kuristikku. Detektiiv kasutas aga juhust, et lavastada oma surm ("Tühja maja mõistatus").

Pärast naise surma (1891) ja Sherlock Holmesi "hukkumist" müüb doktor Watson oma arstipraksise maha ning naaseb Baker Streetile.

Aastatel 1891–1894 varjas Holmes end valenime Sigerson all, et kaitsta end professor Moriarty käsilaste kättemaksu eest, ning elas kaks aastat Tiibetis ja viibis Lhasas dalai-laama seltskonnas. Tagasitee Euroopasse kulges läbi Pärsia, Meka ja Hartumi. Jõudnud Prantsusmaale, elas detektiiv mõnda aega Montpellier's.

1894. aastal naasis Sherlock Holmes Londonisse. Sealtpeale tegutses kuulus tandem koos kuni 1902. aastani, mil doktor Watson kolis omaette korterisse Queen Anne'i tänaval ja alustas uuesti arstipraksist. 1903. aastal lahendas Holmes Londonis oma viimased juhtumid ja läks pensionile.

1904. aastal kolis Sherlock Holmes Ida-Sussexi krahvkonda. Viie miili kaugusele Eastbourne'ist rajas ta endale väikese talu, kus pühendus mesilaste kasvatamisele. Doktor Watsoniga kohtus ta ainult aeg-ajalt, kui sõber teda nädalalõppudel külastas, mistõttu pidi ta "Lõvilaka mõistatuse" ise üles kirjutama (lugu on jutustatud Sherlock Holmesi silmade läbi).

 

Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikule eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudest.

Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ja kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda.

Kuulsa detektiivi teadmiste pagas oli lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.

Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:

• kirjandus – puudulik;
• filosoofia – puudulik;
• astronoomia – puudulik;
• poliitika – puudulik;
• botaanika – tundis hästi musta belladonnat, oopiumi ja üldse mürke, aga praktilisest aiandusest ei teadnud midagi;
• geoloogia – teadmised piirdusid ainult sellega, mida praktilises elus vaja oli, tundis detailselt Londoni piirkondi;
• keemia – põhjalikud teadmised;
• anatoomia – täpsed, kuid süsteemitud teadmised;
• kõmuajakirjandus – tohutu palju teadmisi, teadis kõigi 19. sajandil toime pandud hirmutegude üksikasju;
• mängis hästi viiulit;
• oli osav kepivõitleja, poksija ja vehkleja;
• tundis hästi Briti seadusi.

Arthur Conan Doyle'i teoste põhjal saab koostada Sherlock Holmesi detektiivikarjääri kronoloogia. Samas on paljudes jutustustes viiteid dateerimata juhtumitele, millega detektiiv oli tegelenud.

Varajane karjäär (Watsoni-eelne aeg)

 

Sherlock Holmesi varajast karjääri on kajastatud kogumiku "Sherlock Holmesi memuaarid" jutustustes "Gloria Scott" (tegevuse aeg juuli–september 1874) ja "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879).

Tegevus aastatel 1881–1891

Kohtunud doktor Watsoniga 1881. aastal, üüriti kahe peale poissmeestekorter aadressil Baker Street 221B. Oma märkmetesse talletas Watson sellest perioodist kolm juhtumit: "Etüüd punases" (märts 1881), "Kodune patsient" (oktoober 1881) ja "Tähnilise lindi mõistatus" (aprill 1883). Seepeale tuli Holmesi kroonikates paus, kuigi aeg-ajalt Watson jälgis tema tegemisi.

Aastatel 1884–1886 elas doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustas doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis.

• 1886. aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Berülldiadeemi mõistatus".
• 1887 – "Reigate'i mõistatus", "Viis apelsiniseemet" ja "Kõrgest soost poissmehe mõistatus".
• 1888 – "Nelja märk" (doktor Watson tutvus Mary Morstaniga, kellest sai hiljem tema abikaasa), "Skandaal Böömimaal", "Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees".
• 1889 – "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer".
• 1890 – "Punapeade liit", "Sinise granaatkivi mõistatus", "Punaste pöökide mõistatus", "Sureva detektiivi mõistatus"
• 1891. aasta mais ristus Holmesi tee professor Moriartyga, keda on kajastatud jutustuses "Viimane juhtum".

Sherlock Holmesi tagasitulek ja tegevus aastatel 1894–1902

 

• 1894 – Sherlock Holmes lahendas juhtumid "Tühja maja mõistatus", "Vistaariamaja mõistatus", "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus" ja "Kuldsete näpitsprillide mõistatus".
• 1895 – "Kolme üliõpilase mõistatus", "Üksildase jalgratturi mõistatus", "Musta Peetri mõistatus" ja "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus".
• 1896 – "Looritatud üürniku mõistatus", "Sussexi vampiiri mõistatus" ja "Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus".
• 1897 – "Abbey Grange'i mõistatus" ja "Kuradijala mõistatus".
• 1898 – "Kriipsukujukeste mõistatus" ja "Pensionärist maalermeistri mõistatus".
• 1899 – "Charles Augustus Milvertoni mõistatus" ja "Kuue Napoleoni mõistatus"
• 1900 – "Thor Bridge'i probleem".
• 1901 – "Priory kooli mõistatus" ja "Leedi Frances Carfaxi kadumine".
• 1902 – "Shoscombe Old Place'i mõistatus", "Kolme Garridebi mõistatus", "Kuulsa kliendi mõistatus" ja "Punase ringi mõistatus".
• 1903 – "Kaame sõduri mõistatus", "Kolme ärkliga maja mõistatus", "Mazarini kalliskivi mõistatus" ja "Roniva mehe mõistatus".

Tegevus pärast pensionile jäämist

• 1907. aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Lõvilaka mõistatus".
• Kuulsa tandemi viimane koostöö oli 1914. aastal esimese maailmasõja eelõhtul, mis kajastub jutustuses "Viimane kummardus".

 

Sherlock Holmesi avaldatud trükiste ja monograafiate nimekiri.

Avaldatud

• "Elu raamat" ("Book of Life"; "Etüüd punases"). Artikkel ajakirjast. "Elu raamat" võtab kokku, kui palju võib tähelepanelik inimene kõige ettejuhtuva täpse ja süstemaatilise vaatluse teel teada saada.
• "Mitmesuguste tubakate tuha eristamisest" ("Upon the Distinction between Ashes of the Various Tobaccos"). Monograafiat mainitakse jutustustes "Etüüd punases", "Nelja märk" ja "Boscombe'i oru mõistatus". Teoses antakse ülevaade 140 sigari-, sigareti- ja piibutubaka tuhast.
• Lisaks mainitakse jutustuses "Nelja märk" monograafiaid inimese jälgede uurimisest ja kipsi kasutamisest nende säilitamisel ning kutsetöö mõjust käe kujule.
• Jutustuses "Baskerville'ide koer" viidatakse monograafiale, mis käsitleb dokumentide kirjutusaja tuvastamise meetodeid.
• Holmes on tuttav kõikide salakirja liikidega ning ta kirjutas ka selleteemalise uurimuse, kus analüüsis 160 šifrit ("Kriipsukujukeste mõistatus").
• Antropoloogia ajakirjas avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("Pappkarbi mõistatus").
• "Lassus – polüfoonilised motetid" ("Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile keskaja muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus".
• "Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta" ("Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"; "Viimane kummardus").

Plaanitud

Juba valminud teoste kõrval on Sherlock Holmes maininud teemasid, millest võiks ja oleks vaja kirjutada monograafia.

• "Sureva detektiivi mõistatuses" simuleerimisest.
• "Roniva mehe mõistatuses" koerte osast detektiivitöös.

 

• Romaanid.
  • "Etüüd punases" ("A Study in Scarlet", 1887)
  • "Nelja märk" ("The Sign of the Four", 1890)
  • "Baskerville'ide koer" ("The Hound of the Baskervilles", 1902)
  • "Hirmu org" ("The Valley of Fear", 1915)
• Jutustuste kogumikud. Alul ilmusid jutustused perioodikas, hiljem koostati neist Sherlock Holmesi viis kriminaaljutu antoloogiat.
  • "Sherlock Holmesi seiklused" ("The Adventures of Sherlock Holmes", 1892)
  • "Sherlock Holmesi memuaarid" ("The Memoirs of Sherlock Holmes", 1894)
  • "Sherlock Holmesi tagasitulek" ("The Return of Sherlock Holmes", 1905)
  • "Viimane kummardus" ("His Last Bow", 1917)
  • "Sherlock Holmesi märkmeraamat" ("The Case-Book of Sherlock Holmes", 1927)

Muuseumid

 

Sherlock Holmesi muuseum avati 1990. aastal Londonis Baker Streetil esimese muuseumina, mis on pühendatud tuntud raamatukangelasele. Kahekorruselises hoones on ajastutruult sisustatud nii härrasmeeste magamistoad kui ka ühine elutuba. Paljudest tegelaskujudest Holmesi lugudes on valmistatud vahakujud. 1991. aastal avati Holmesi teine muuseum Meiringenis Šveitsis.

Mälestusmärgid ja monumendid

Tuntumad vaatamisväärsused on Meiringeni lähedal asuvad Aare kuristik Aare jõel ja Reichenbachi joad (Reichenbachfälle), professor Moriarty ja Sherlock Holmesi võitluspaik ("Viimane juhtum").

Reichenbachi joa juures meenutab seda väljamõeldud sündmust mälestustahvel. Peale selle on Meiringenis Sherlock Holmesi mälestussammas omanimelisel peatänaval. Londoni Sherlock Holmesi Selts (Sherlock Holmes Society of London) korraldab regulaarseid Meiringeni-reise, millest osavõtjad mängivad ajaloolistes kostüümides läbi Sherlock Holmesi seiklused.

Moskvasse Suurbritannia saatkonna lähedale Moskva jõe äärde püstitati 2007. aastal Sherlock Holmesi ausammas. Legendaarne raamatukangelane seisab seal, kuulus piip käes, koos oma lahutamatu kaaslase dr Watsoniga. Kuju rajamise üks algatajatest oli Vassili Livanov, kogu projekti teostuse eest vastutas mittetulundusorganisatsioon Culture Dialogue / One World. Praegusel Venemaal on, aga ka endises Nõukogude Liidus olid Holmesi lood väga populaarsed.

Teater

20. veebruaril 1998 esietendus Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastus teose "Etüüd punases" ainetel "Sherlock Holmes ja doktor Watson", peaosades Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis.

Film

Sherlock Holmesi karakter on väga jõuliselt mõjutanud popkultuuri. Internet Movie Database (IMDb) annab 2010. aasta seisuga 226 valminud filmi, kus tegutseb kuulus detektiiv. Esimene linateos valmis 1905. aastal.

Ingliskeelsetest ekraniseeringuist pikema staažiga Sherlock Holmesi osatäitjad on Eille Norwood, kes mängis Londoni detektiivi 49 filmis aastatel 1921–1923, ja Basil Rathbone 15 filmis aastatel 1939–1946, 1956. Tuntumatest näitlejatest on üles astunud veel Christopher Plummer, Roger Moore, Charlton Heston, Matt Frewer, John Cleese, Michael Caine jt.

Christopher Lee on mänginud nii Sherlock Holmesi kui ka tema venda Mycroft Holmesi.

1983. aastal nelja Arthur Conan Doyle'i romaani põhjal valminud animafilmis luges Sherlock Holmesi osa Peter O'Toole. 1997. aastal mängis sama näitleja filmis "FairyTale: A True Story" kirjanikku Doyle'i ennast.

2009. aastal esilinastus Guy Ritchie lavastatud film "Sherlock Holmes", peaosades Sherlock Holmesina Robert Downey juunior ja doktor Watsonina Jude Law. Samadel tegijatel valmis 2011. aastal ka teine linateos.

Televisioon

Telesarjades on tuntumad osatäitjad olnud Ronald Howard Ameerika Ühendriikide seriaalis "Sherlock Holmes" (39 jagu, 1954–1955) ning Suurbritannias Douglas Wilmer (13 jagu, 1964–1965) ja Peter Cushing (16 jagu, 1968) seriaalis "Sherlock Holmes".

Suurbritannia Granada Televisioni toodetud 13-osalises sarjas "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984–1985) kehastab Sherlock Holmesi Jeremy Brett, doktor Watsoni osas on David Burke, hilisemates osades Edward Hardwicke. Aastatel 1986–1988 valmis Brettiga peaosas jätkuna 11-osaline "The Return of Sherlock Holmes", 1991–1993 9-osaline "The Case-Book of Sherlock Holmes" ja 1994. aastal 6-osaline "The Memoirs of Sherlock Holmes".

Aastal 2010 valmis telesarja "Sherlock" kolm osa, kus peaosades Benedict Cumberbatch (Sherlock Holmes) ja Martin Freeman (doktor Watson). Jaanuaris 2011 hakkas sarja näitama Eesti Televisioon.

Aastatel 1979–1986 valmis Nõukogude Liidus Sherlock Holmesi seiklustest kõnelev filmisari "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused", kus peaosas oli Vassili Livanov. Paljud Holmesi fännid peavad nii neid ekraniseeringuid kui ka Livanovi rolli kõige õnnestunumaks. Näitlejale anti tehtud töö eest 2006. aastal Briti impeeriumi teenetemärk (MBE, Member of the Order of the British Empire).

• Mycroft Holmes
• James Moriarty
• Doktor Watson