1896: Aasta

1896. aasta (MDCCCXCVI) oli 19. sajandi 96. aasta.

• 1. märts – Etioopia võitis Adwa lahingus Itaaliat, lõpetades esimese Itaalia-Etioopia sõja.
• 26. märts – Uus-Meremaa Lõunasaarel Brunneri kivisöekaevanduses toimunud riigi ajaloo ohvriterohkemas kaevandusõnnetuses hukkus 65 kaevurit.

 

• 6. aprill – Kreekas Ateenas algasid 15. aprillini toimunud esimesed kaasaegsed olümpiamängud, kus osalesid 13 riigi meessportlased.
• 7. aprill – Norra polaaruurija Fridtjof Nanseni juhitud ekspeditsioon jõudis Arktikas punkti 86°13,6'N, mis oli sel ajal kõige põhjapoolsem punkt, kus inimene oli käinud.
• 4. juuni – Henry Ford ehitas valmis oma esimese, neljarattalise auto.
• 18. mai – USA Ülemkohus otsustas, et ühistranspordis kehtivad rassisegregatsiooni seadused ei ole vastuolus USA põhiseadusega.
• 26. mai – Nikolai II krooniti Venemaa keisriks.
• 15. juuni – Jaapani tabas 7,2-magnituudiline maavärin ja sellele järgnenud tsunami, mille tõttu hukkus vähemalt 22 000 inimest.
• 6. august – Prantsusmaa parlament toetas hääletusel Madagaskari annekteerimist.
• 16. august – George Carmack avastas Kanadas Klondike'i harujõest kulda, vallandades suure kullapalaviku.
• 27. august – Inglise-Sansibari sõda: Ajaloo kõige lühem sõda lõppes 38 minutit pärast algust Sansibari sultanaadi alistumisega.
• 1. oktoober – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche.
• Emil Kraepelin kirjeldas tänapäeval skisofreeniana tuntud haigust nime dementia praecox all.
• Peterburis toimusid esimesed iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• Inglismaal kirjutati välja esimene teadaolev liiklustrahv.

• 6. aprill – algasid esimesed nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Ainsa eestlasena oli teadaolevalt mängudel kirjas USA sõjalaevastiku neljapaadi koosseisus olev Hermann Lerchenbaum. Tormi tõttu jäi see ala ära.
• 20.–22. juuni (vkj 8.–10.juuni) – Tallinnas toimus VI üldlaulupidu.
• 5. juuli (vkj 23. juuni) – Eestimaa Põllumajanduse Ühing hakkas Tallinnas korraldama iga-aastasi Eestimaa kubermangu põllumajanduse ja käsitöö näitusi.
• 27. juuli – avati Väikese väina tamm^[viide?].
• 29. juuli (vkj 17. juuli) – asutati Pärnu Vana-aja Uurimise Selts ja peatselt ka kohamuuseum.
• 13.–27. august (vkj 1.–15. august) – Riias toimus X ülevenemaaline muinasaja uurijate kongress, kus Eestist osalesid Jaan Jung, Jakob Hurt ja Karl August Hermann.
• 5. september (vkj 23. august) – esimest korda tutvustati Tallinnas Kopli tänaval autot – Benz Velo.
• 4. oktoober (vkj 22. september) – esimest korda näidatakse Tallinnas kino ehk elavaid pilte.
• 17. oktoober (vkj 5. oktoober) – Pärnust Valka sõitis esimene rong.
• 31. oktoober (vkj 19. oktoober) – Raekoja platsil asunud Tallinna turg viidi Narva ja Tartu maantee alguse platsile (Uus turg).
• 13. detsember (vkj 1. detsember) – Jaan Tõnisson hakkas toimetama ajalehte Postimees.

• 2. jaanuar – Dziga Vertov, Nõukogude dokumentalist ja filmikroonik
• 18. jaanuar – Ville Ritola, soome pikamaajooksja
• 20. jaanuar – George Burns, USA näitleja, koomik ja laulja
• 1. veebruar – Anastasio Somoza García, Nicaragua president
• 9. veebruar – Alberto Vargas, Peruu-USA kunstnik
• 22. veebruar – Peter Cheyney, Briti kirjanik
• 22. veebruar – Nacio Herb Brown, USA laulukirjutaja
• 24. veebruar – Richard Thorpe, USA filmilavastaja
• 27. märts – Erich Vadi, Eesti kohtunik
• 29. märts – Ernst Jünger, saksa kirjanik
• 8. aprill – Yip Harburg, USA laulukirjutaja
• 15. aprill – Nikolai Semjonov, Nõukogude Liidu füüsik ja keemik
• 27. aprill – Rogers Hornsby, USA pesapallur
• 29. aprill – Natalie Talmadge, USA näitleja
• 7. mai – Kathleen McKane Godfree, Briti tennisist ja sulgpallur
• 7. mai – Pavel Aleksandrov, Nõukogude Liidu matemaatik
• 28. mai – Konstantin Märska, eesti filmioperaator
• 30. mai – Howard Hawks, USA filmilavastaja
• 7. juuni – Robert S. Mulliken, prantsuse keemik ja füüsik
• 7. juuni – Imre Nagy, Ungari poliitik
• 18. juuni – Blanche Sweet, USA näitleja
• 19. juuni – Erich Koch, Natsi-Saksamaa poliitik
• 14. juuli – Albert Ball, Inglise õhuäss
• 16. juuli – Trygve Lie, Norra poliitik
• 19. juuli – Archibald Cronin, šoti kirjanik ja arst.
• 25. juuli – Josephine Tey, šoti kirjanik
• 8. august – Marjorie Kinnan Rawlings, USA kirjanik
• 9. august – Jean Piaget, šveitsi psühholoog
• 15. august – Gerty Cori, Austria-Ungari-Ameerika biokeemik
• 27. august – Léon Theremin, Nõukogude Liidu leiutaja
• 30. august – Raymond Massey, Kanada näitleja
• 24. september – F. Scott Fitzgerald, USA kirjanik
• 24. september – Elsa Triolet, prantsuse kirjanik
• 26. september – Ingeborg Johansen, taani kirjanik
• 30. oktoober – Ruth Gordon, USA näitleja
• 31. oktoober – Ethel Waters, USA laulja ja näitleja
• 16. november – Oswald Mosley, briti poliitik
• 17. november – Lev Võgotski, Nõukogude psühholoog ja eripedagoog
• 18. november – Paul Rosbaud, austria metallurg
• 19. november – Liidia Kompus, eesti prosaist, näitekirjanik ja tõlkija
• 3. detsember – Michael Balint, ungari psühhiaater ja psühhoanalüütik
• 10. detsember – Juhan Raudsepp, eesti skulptor
• 23. detsember – Giuseppe Tomasi di Lampedusa, itaalia kirjanik

• 25. jaanuar – Frederic Leighton, inglise kunstnik ja skulptor
• 12. veebruar – Ambroise Thomas, prantsuse helilooja
• 1. märts – Luigi Bocconi, Bocconi ülikoolile nimeandja
• 22. aprill – Mårten Eskil Winge, rootsi kunstnik
• 7. mai – H. H. Holmes, USA sarimõrvar
• 22. juuni – Benjamin Bristow, USA jurist ja poliitik
• 4. juuli – Marcelo H. del Pilar, Filipiinide kirjanik, ajakirjanik ja jurist
• 13. juuli – Friedrich August Kekulé, saksa keemik
• 1. august – John Everett Millais, i inglise maalikunstnik ja illustraator
• 10. august – Otto Lilienthal, saksa purilendur
• 18. august – Richard Avenarius, saksa filosoof
• 11. september – Francis James Child, USA folklorist
• 23. september – Ivar Aasen, norra keeleuurija ja luuletaja
• 3. oktoober – William Morris, inglise kunstnik, kirjanik ja muinsuskaitsetegelane
• 21. november – Benjamin Ward Richardson, briti arst, anestesioloog ja füsioloog
• 10. detsember – Alfred Nobel, rootsi keemik, Nobeli auhinnale alusepanija