Ervin Abel (8.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2020) |
november">8. november 1929 Narva – 16. märts 1984 Tallinn) oli eesti näitleja.
Ervin Abel | |
---|---|
Ervin Abel (paremal) Kadrioru pargi kõlakojas 1974. aastal | |
Sünniaeg | 8. november 1929 |
Sünnikoht | Narva |
Surmaaeg | 16. märts 1984 (54-aastaselt) |
Surmakoht | Tallinn |
Abikaasa | Asta Lott (1951–1966) Tamara Gaenko (1966–1984) |
Lapsed | Tiina, Margus, Kersti Engeli |
1953. aastal lõpetas ta Moskvas GITIS-e eesti stuudio. Temaga samal kursusel õppisid teiste seas ka Ita Ever, Kaljo Kiisk, Jaanus Orgulas ja Grigori Kromanov.
Pärast teatrikooli lõpetamist asus Ervin Abel tööle Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. Aastatel 1966–1984 kuulus ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia koosseisu.
1964. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.
Lisaks koomiku ja estraadinäitleja tööle tegi Abel viis filmirolli, mis jäädvustasid ta nime kultuurilukku. Need filmid olid "Viini postmark" (1967), "Mehed ei nuta" (1968), "Kevade" (1969), "Noor pensionär" (1972), "Suvi" (1976) ja "Siin me oleme!" (1979).
Ervin Abel oli kogu oma elu vältel väga töökas inimene ning isegi oma elu viimastel kuudel ei lakanud ta töötamast. Ta suri 54-aastaselt maovähki. Teda on nimetatud üheks Eesti suurimaks koomikuks.
Perekond kolis Rakverre, kuid Ervin ja Hillar külastasid tihti oma vanavanemaid Narvas. Vanaisa töötas teatri Võitleja garderoobis. Ervin nägi etendusi ja isegi lavatagust tegevust. Talle meeldis ballett "Luik", mis oli loodud Camille Saint-Saënsi muusika põhjal.
Juba kolmeaastane Ervin Abel sai tunda end näitlejana, kui Rakvere eralasteaias valmistuti peoks. Tema esimeseks rolliks oli mängida jaaniussi.
Kaheksa-aastaselt luges Ervin Abel Oskar Lutsu romaani "Kevade". Tema lemmiktegelane oli Toots, kellega ta end samastas. Ta valmistas endale supikontidest kooljaluud, kardinapuust ahjuroobi ja lambikuplist maakera. Ervin püüdis kinni naabri kassi ja ristis ta Pitsuks. Kahjuks ta salakaval plaan ebaõnnestus ja kass põues ei püsinud. Ta nimetas kassi ümber Raja Teeleks, sest kass oli sama isekas ja pirtsakas kui Teele. Kui noor Ervin mängib läbi Tootsi rolli, siis ta asub tutvuma Arno, Kuslapi ja Tõnissoni rollidega. Lapsepõlves Ervin üldse ei sallinud Kiirt.
Ervin Abel alustas õpinguid Rakvere 3. algkoolis, mis oli noorukile küll vastumeelt. Seejärel õppis ta Rakvere 1. gümnaasiumis, kuid sõja tõttu oli koolitöö takistatud. Õppetöö jätkus 1944. aastal Rakvere keskkoolis. Juba 15-aastaselt paistis Ervin Abel silma Rakvere teatrijuhile, ning talle pakuti õpilase roll Marcel Pagnoli komöödias "Eluaabits." Ervin Abelist sai kommunistlik noor, hiljem kooli algorganisatsiooni sekretär. 1947. aastal mängis 17-aastane Ervin Abel Rakvere teatri esietenduses "Geiša."
1949. aastal 19-aastaselt astus Ervin Abel GITIS-e teatrikõrgkooli ja lõpetas selle 1953. aastal. Koos temaga lõpetasid stuudio Virve Aruoja, Virve Kiple, Harry Karro, Tõnis Kask, Kaljo Kiisk, Vello Rummo, Grigori Kromanov, Arvo Kruusement, Asta Lott, Karin Sepre, Endla Hermann, Tamara Erglis, Leili Bluumer, Benjamin Drui, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Silvia Laidla, Kalju Karask, Erich Jaansoo, Aksel Orav, Ilse Ever, Lembit Anton. Nad suunati tööle Draamateatrisse.
1953. aasta sügisel alustas Ervin Abel tööd Draamateatris koos oma esimese naise Asta Lotiga. Noored gitislased peavad ennast tõestama ja otsustavad välja tuua Oskar Lutsu "Kevade". Ervin Abel sai Kiire ja Asta Teele rolli. Oluliseks peab pidama, et Ervin Abelile ei olnud tema roll esialgu üldse meeltmööda. Järk-järgult hakkas ta üles ehitama Kiire rolli ning ta enda sõnade järgi: "Hakkasin endas otsima halbu külgi, mis on olemas igas inimeses, aga mida me näha ei taha." 23. veebruaril 1954 esietendub "Kevade", mis osutub väga menukaks ja sellest saab alguse Ervin Abeli tähelend Kiirena. Kümne aasta jooksul mängitakse "Kevadet" 300 korda. Sealhulgas esineti lisaks Eestile ka Moskvas, Lätis ja Moldaavias. Peale Kiire suutis Ervin ka väga menukalt mängida Pastellit Oskar Lutsu "Tagahoovis". Lisaks näidendile otsustati teha samanimeline film, mis linastus 1956. aastal.
1965. aastal kirjutas humorist Romulus Tiitus Ervinile ja Jaanus Orgulasele uue estraadikava "Terekest kah". Etendusega hakati kohe tegelema, kuid mitte Draamateatris, vaid hoopis Filharmoonias. Filharmoonias maksti neile ühe kontserdi eest 40 rubla, samal ajal kui nende kuupalk oli olnud 60 rubla. Sama aasta juulis toimus Filharmoonias "Terekest kah" kontrolletendus, mis osutus väga menukaks. Ervin Abel hakkas Filharmooniaga rohkem koostööd tegema ning juba 1965. aasta 23. septembril kirjutas ta oma elu ainsa lahkumisavalduse Draamateatris. Lahkumisavaldus rahuldati alles 7. veebruaril 1966, kuna Draamateater ei tahtnud Ervin Abelist loobuda.
Filharmoonias töötades muutus Ervin Abeli elu suureks ringreisiks. Igal aastal toodi välja üks tükk, millega Ervin Abel ja tema trupp teevad Eestile paar tiiru ümber. Iga kuu on ta vähemalt 20 päeva kodust eemal. Filharmoonia koosseisu jäi Ervin Abel elu lõpuni.
Ervin Abel oli Aleksandri ja Meta teine laps. Ta sündis 8. novembril 1929 Narva Kreenholmi sünnitusmajas. Tema vanem vend oli Hillar Abel (1926–2012). Aleksander Abel (1902–1975) oli klarnetimängija Rakvere omakaitse 1. diviisis. Ervini isa oli hea huumorimeelega ja järjekindel. Meta Abel (1904–1962) oli koduperenaine ja hooliv ema. Ta eelistas vaikust.
1951. aasta kevadel abiellus Ervin Abel Asta Lotiga. Tütar Tiina sündis 30. detsembril 1951. Tiina Abel on kunstiteadlane.
1966. aasta 27. juulil abiellus Ervin Tamara Gaenkoga. Nende poeg Margus Abel on näitleja. Tütar Kersti Engeli Abel on õpetaja.
Ervin Abeli riietumisstiil oli alati laitmatu. Pärast oma esimese naise Astaga tutvumist hakkas ta kandma kingi, kaabut ja lipsu. Sellest ajast alates võis teda alati kohata triiksärgi, lipsu, ülikonna, kaabu ja mantliga.
Kooliajal oli Ervin Abelil kaht hüüdnime: Aabli-Toddi ja Sibul. Esimene tulenes ingliskeelsest väljendist teddy bear, mis tähendab kaisukaru. Kui koolis peeti kostüümipidu, siis Ervin riietus end naiseks ja suutis ninapidi vedada oma klassikaaslasi. Teda hakati kutsuma sibulaks, millel on mitu kihti nagu Ervinilgi, sest ta on osav näitleja.
Kooliajal Ervin Abel oli väga sportlik ja tegeles poksiga, kuid mitte kaua, sest talle ei meeldinud teistele liiga teha.
Ervin Abel oli ka tulihingeline kalamees, ta hobiks oli spinninguga kalapüük. Ervin Abeli lahutamatuks kaaslaseks sai valge malta-prantsuse bolonka Rolf, kelle tema poeg Margus salaja oli kutsikana koju toonud. Ervin saigi endale lemmiklooma, kes oli temaga kuni elupäevade lõpuni.
Ervin Abel: Ideaalsest rollist "Meeldivad rasked osad, millest midagi välja tuleb ja mille kallal palju töötada saab. Ideaalne etendus oleks see, mis kõiki vaatajaid haaraks."
Lemmikretsept: 1 purk hapukoort, 1 purk konservherneid, sibulaid, segada ja süüa.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Ervin Abel, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.