Sulev Nõmmik: Eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija

septembrini 1936 Sulev Nabi; 11. jaanuar 1931 Tallinn – 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja balletitantsija.

Haridus

Sulev Nõmmik õppis aastatel 1945–1947 Tallinna Mäetehnikumis. Lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli (Kalju Saarekese klassis) ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Aastatel 1960–1964 õppis ta lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis.

Töökäik

Aastatel 1947–1992 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonia teatris: 1947–1948 valgustaja, 1948–1951 ja 1954–1962 balletitantsija ning 1962–1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana.

Estonias töötamise algus

Nõmmik ise on nimetanud Estonia teatrit kohaks, kus talle "15. eluaastal anti tööraamat ja kus tema ametiks sai mimansartist ehk teisisõnu olla antiikmööbel".

"Seisin Estonia teatri laval seitsmendas reas vasakult teine ja hoidsin kepi otsas hiina laternat," on Nõmmik meenutanud.

Järgmine roll oli vastutava kandlemängija osa balletis "Kalevipoeg".

Looming

Estraadinäitlejana oli Sulev Nõmmik kõige tuntum Kärna Ärni rollis. Eesti Raadios, eeskätt saates "Tere hommikust, põllumehed!", esitas ta algul Harry Abeli kirjutatud humoreske, kuid kippus neid ise täiendama ning peagi võttis oma estraadikavad enda kirjutada. Sketše esitas ta algul koos Vello Viisimaaga ja seejärel palju aastaid Ervin Abeliga.

Sulev Nõmmik on mänginud filmides ning lavastanud ülimenukad telemängufilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid.

1969. aastal lavastas ta Estonia teatris Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe kirjutatud muusikali "Pipi Pikksukk", mis püsis repertuaaris 25 aastat ja mida esitati selle aja jooksul 402 korda.

Lavastusi

1962 Oidi "Muhulaste imelikud juhtumised" (ka kaaslibretist)
1965 Raudmäe "Kiri nõudmiseni" (ka libretist, Kotkas 1968)
1967 Valgre ja Raudmäe "Muinaslugu muusikas" (ka libretist, Moskva Operetiteatris 1972)
1969 Vinteri ja Raudmäe "Pipi Pikksukk" (ka libretist, mängis Varast)
1969 Dobrzanski "Kuninga loož" (mängis ka Peaministrit)
1971 Leigh’ "Mees La Manchast"
1972 Vinteri ja Raudmäe "Neli musketäri" (ka libretist)
1973 Straussi "Nahkhiir"
1974 Oidi ja Raudmäe "Poissmehed" (ka libretist)
1976 Frimli ja Stotharti "Rose‑Marie"
1977 Vinteri "Suvitajad" (ka libretist, mängis Aadut)
1979 Bacharachi "Tõotused, tõotused..." (mängis ka mister Dobitchit)
1983 Kálmáni "Montmartre’i kannike"
1986 Lehári "Krahv Luxemburg"
1991 Vinteri "Kevade" (ka libretist, mängis Liblet)

Filmid

1960 "Perekond Männard" (mängufilm), näitleja – Uno
1968 "Mehed ei nuta" (telemängufilm), režissöör, kaasstsenarist, näitleja – professor
1970 "Varastati Vana Toomas" (mängufilm, muusikafilm), stsenarist
1971 "Druus ja Fatkin" (muusikafilm), režissöör
1971 "Teatriöö" (muusikafilm), režissöör, stsenarist
1972 "Noor pensionär" (telemängufilm), režissöör, stsenarist
1975 "Jõmm" (telemängufilm), režissöör
1975 "Poiste laulud" (muusikafilm), režissöör
1976 "Sa oled mu majakas" (muusikafilm), režissöör, stsenarist
1977 "Roosid lõunast" (muusikafilm), režissöör, stsenarist
1978 "Siin me oleme" (telemängufilm), režissöör, näitleja – Aadu
1981 "Nukitsamees" (mängufilm, muusikafilm), näitleja – Vanaisa
1983 "Kui jala Austraaliasse saab" (dokumentaalfilm), teksti lugeja
1987 "Meie Uduvere" (dokumentaalfilm), režissöör, näitleja – Kärna Ärni
1987 "Sulev Nõmmik" (dokumentaalfilm), stsenarist
1988 "Karavan liigub edasi" (muusikafilm), režissöör

Näitlejarolle

Narr (Tšaikovski "Itaalia capriccio", 1948)
Senka (Miljutini "Rahutu õnn", 1949)
Röövel (Morozovi "Doktor Aibolit", 1950)
Ants (Arro ja L. Normeti "Rummu Jüri", 1955)
Nikes (Herteli "Asjatu ettevaatus", 1957, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
Narr (Glazunovi "Raimonda", 1957)
Falstaff (Oranski "Windsori lõbusad naised", 1958, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
Vytas (Juzeliūnase "Mere kaldal", 1958)
Ohvitser ("Straussiana", 1959)
Kaasik I (Zolotonossi "Kui Aadam on puhkusel", 1959)
Jimmy (Kawani "Sensatsioon Londonis", 1960)
Gangster ja Harrison Howell (Porteri "Suudle mind, Kate", 1966, Linnahallis 1992)
Sapun‑Tjufjakin (Miljutini "Neiud ärevil", 1973)
Bubentsov ("Kaks kevadpäeva", "Dunajevski muusika", 1978)
Mordcha (Bocki "Viiuldaja katusel", 1989)
Peniček (Kálmáni "Krahvinna Mariza", 1990)

Raamatud

Sulev Nõmmik, "Kukejutt" – Looming 1981, nr 1, lk 90–97
Sulev Nõmmik, "Poisipõlve pildid" – Looming 1990, nr 7, lk 867–879
Sulev Nõmmik, "Meistrid. Kilde epopöast Minu elu tsunftis". Meelejahutaja raamatukogu nr 4, Helipilt, Tallinn 1991, 32 lk
Gerda Kordemets ja Anne Tuuling, "Sulev Nõmmik: "Kui näeme, siis teretame!"". Toimetanud Tuuli Rehemaa. Tänapäev, Tallinn 2011, 336 lk; ISBN 9789949271146
Sulev Nõmmik, "Minu elu tsunftis: reportaaž olnust: aprill – mai 1980" (mälestused). Toimetanud Mari Karlson; eessõna: Raimo Aas. Tänapäev, Tallinn 2012, 208 lk; ISBN 9789949271498

Helikandjaid

Kärna Ärni lood I, II (helikassett, 1992)
Eesti Kullafond – Sulev Nõmmik, 2 CD-d ja DVD (2020)

Tunnustus

1976 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1988 Huumoriauhind Meie Mats

Isiklikku

Ta abiellus 1959. aastal ja oli 33 aastat abielus Aili Nõmmikuga. Nende tütar Tiia-Mai Nõmmik on tõlkija.

Viited

Kirjandus

G. Kordemets, A. Tuuling. Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!”. Tallinn, 2011
S. Nõmmik. Minu elu tsunftis. Tallinn, 2012
F. Randel. „Muhulastest” muusikas. – Õhtuleht, 14. juuni 1962
R. Reiljan. Sulev Nõmmik otsib libretot. – Õhtuleht, 1. august 1963
O. Liivik. Uus muusikaline lugu. – Teatrimärkmik 1965-67
V. Kõllu. 420 minutit operetti koos vaheaegadega järelemõtlemiseks. – Sirp ja Vasar, 14. jaanuar 1966
V. Kivilo. „Muinaslugu muusikas”. – Sirp ja Vasar, 7. juuli 1967
V. Kivilo. Pipi võidukäik kahes teatris. – Sirp ja Vasar, 30. jaanuar 1970
U. Heinapuu. Mees mitme kandi pealt. – Õhtuleht, 26. september 1970
V. Kivilo. „Mees la Manchast”. – Õhtuleht, 25. veebruar 1971
„Noorte Hääle” lugejatega kohtub Sulev Nõmmik. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 1. jaanuar 1972
V. Kõllu. „Neiud ärevil”. – Õhtuleht, 8. jaanuar 1974
E. Laid. „Kuidas seda lavastada?”. – Õhtuleht, 3. detsember 1977
V. Kivilo. Mõnusavõitu lugu muhulastest. – Rahva Hääl, 16. veebruar 1978
V. Kõllu. Tähendusrikas operetilavastus. – Rahva Hääl, 9. juuni 1978
M. Taggo. Mitu Nõmmikut? – Kodumaa, 7. jaanuar 1981
Sulev Nõmmik 50. – Sirp ja Vasar, 9. jaanuar 1981
K. Kass. Sulev Nõmmik 50?: Nojah, eks ta ole... . – Noorte Hääl, 11. jaanuar 1981
S. Nõmmik jt. Parim nali, mis teiega on juhtunud. [Intervjuu]. – Rahva Hääl, 1. jaanuar 1982
S. Nõmmik. Elu ja nali. Intervjueerinud H. Rauniste. – Kommunismiehitaja, 13. oktoober 1987
S. Nõmmik. Tantsiv Kiir ja laulev Toots. Intervjueerinud A. Veetamm. – Maaleht, 27. detsember 1990
H. Aassalu. Balletiveterani juubeliks. – Sirp, 11. jaanuar 1991
P. Aimla. Täna Tina tänaval korteris 13. – Õhtuleht , 11. jaanuar 1991
[Nekroloog]. – Sirp, 31. juuli 1992
T. Abel. „Kui Sulev laval naeris, siis Ervin pärast kirus”. Intervjueerinud K. Vainküla. – SL Õhtuleht, 11. jaanuar 2001
K. Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 75. – Maaleht, 5. jaanuar 2006
H. Roosna. Sulev Nõmmik – 75. – Hiiu Leht, 13. jaanuar 2006
S. Normet. Legendaarset Sulev Nõmmikut meenutades. – Nädaline, 17. jaanuar 2006
J. Jõekallas. Muusikal, see XX sajandi uustulnuk. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
K. Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 80. – Postimees, 11. jaanuar 2011
A. Mikk jt. Jäägitult oma mees, kellele igaüks tahtis välja teha. Intervjueerinud A. Lõhmus. – Maaleht, 13. jaanuar 2011
H. Sibrits. Saladuslik rahvamees Sulev Nõmmik. – Postimees, 6. detsember 2011
K. Saareke. Rukkilillesinised koolimütsid aegade keeristes. Tallinn, 2013
A. Veesaar. Sulev Nõmmik: ootas isa ja leinas sõpra. – Elukiri 2016, 1
A. Viira. „Sulev Nõmmik ei kandnud viha isegi nende peale, kes tema kohta halvasti ütlesid”. – Õhtuleht, 18. jaanuar 2016
С. Ныммик. Радости и огорчения оперетты. Интервьюировала Т. Опекика. – Cоветская Эстония, 12 февраля 1978

Välislingid

Sulev Nõmmik Teatrileksikonis
"Mehed ei nuta", ETV arhiiv
"Noor pensionär", ETV arhiiv
"Siin me oleme", ETV arhiiv
Sulev Nõmmik status quo, ETV arhiiv
"Estraaditähestik: Sulev Nõmmik". Saatejuht Urmas Ott. ETV arhiiv, esmaeeter: 11. oktoober 1986
Katrin Pauts. «Kärna Ärni oli väga hella ja tundliku tooniga kuju.», Õhtuleht, 9. august 2003
Kaljo Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 75, Maaleht, 5. jaanuar 2006
Sulev Nõmmik 75. Eesti Raadio saade, Priit Aimlat küsitleb Jaan Elgula. ERR arhiiv, esmaeeter: 11.01.2006
Katrin Pauts. «Sulev oleks oma sünnipäeval tööd rabanud.», Õhtuleht, 11. jaanuar 2006
Marvi Taggo. Mitu Nõmmikut, Nädal, 20. jaanuar 2006
Sulev Nõmmiku emakeeleks oli huumor. Kuulutaja, 15. jaanuar 2016
Sulev Nõmmik andmekogus IMDb (inglise)

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Sulev Nõmmik, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.