Charles Dickens

veebruar 1812 Landport, Portsmouth, Ühendkuningriik – 9. juuni 1870 Gads Hill Place, Higham, Kenti krahvkond, Ühendkuningriik) oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja.

Charles Dickens
Sünniaeg	7. veebruar 1812
Surmaaeg	9. juuni 1870 (58-aastaselt)
Matmispaik	Westminster Abbey
Amet	kirjanik, romaanikirjanik, ajakirjanik, autor, proosakirjanik
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Charles Dickens sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John Dickensi (1785–1851) kaheksast lapsest teisena. Tema ema oli Elizabeth Dickens (neiupõlvenimi Barrow; 1789–1863). Isa töötas mereväe palgabüroos ametnikuna ja asus koos perekonnaga selles piirkonnas ajutiselt töö tõttu.

Aastal 1815, kui Charles oli kolmeaastane, kutsuti isa Londonisse tagasi ja perekond asus elama Fitzrovia asumisse. Nelja-aastase Charlesi perekond kolis Sheernessi Sheppey saarel Kentis ja siis Chathami, kus ta kasvas kuni 11 aasta vanuseni. Tema lapsepõlv paistab olevat olnud idülliline, kuigi ta ise on öelnud, et ta oli "väike ja mitte eriti hoolitsetud poiss". Ta veetis palju aega õues, kuid tegeles ka lugemisega, muu hulgas luges ta "Robinson Crusoed" ja korduvalt "Tuhat ja üks ööd". Tema suurepärane mälu võimaldas tal lapsepõlvekogemusi kasutada hiljem ära oma loomingus. Isa ametnikutöö võimaldas tal saada mõned aastad haridust erakoolides.

See periood lõppes 1822. aastal, kui John Dickens kutsuti mereväe palgabüroo peakorterisse Londoni kesklinnas ja pere asus elama Camdenisse. Kentist lahkudes olid nad maha jätnud kiirelt kuhjuvad võlad ja üle oma jõu elamise tõttu sundisid võlausaldajad John Dickensi 1824. aastal Marshalsea võlavanglasse Southwarkis. Temaga koos asusid sinna naine ja noorimad lapsed, nagu oli sel ajal tavaks. Charles sai elukoha perekonnatuttava juures ja külastas koos õe Fannyga vanglat pühapäeviti. Hiljem kasutas ta võlavanglat oma romaani "Väike Dorrit" tegevuspaigana.

Et tasuda oma elamise eest ja toetada perekonda, asus 12-aastane Charles tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi viksikarpidele silte kleepima. Kümnetunnised tööpäevad karmides tingimustes jätsid temasse püsiva jälje, mis mõjutas tugevalt tema hilisemat loomingut ning lõi aluse tema huvile parandada tööliste sotsiaalmajanduslikke ja töötingimusi.

Mõned kuud pärast võlavanglasse sattumist sai John Dickens päranduse, millest suutis võlad tasuda ja ta vabastati vanglast. Charlesi ema ei toetanud poja vabrikutöölt ärakutsumist, mis kujundas Charlesis vaadet, et isa peaks olema perekonnas otsustaja ja ema jääma oma koduste tegevuste juurde.

Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina.

2. aprillil 1836 abiellus ta ajalehe Evening Chronicle toimetaja George Hogarthi tütre Catherine Thomson Hogarthiga. Neil sündis kümme last: Charles, Mary, Kate, Walter, Francis, Alfred, Sydney, Henry, Dora Annie ja Edward. Aasta pärast abiellumist asus Dickens koos oma naisega elama Londoni Holborni linnaossa aadressile Doughty Street 48. Nendega koos elasid seal Charlesi noorem vend Frederick ja Catherine'i 17-aastane õde Mary. Biograafiates kirjutatakse, et Dickens armastas oma naise õde ning et viimane suri südamepuudulikkusesse 7. mail 1837 mehe kätel. Praegusel ajal asub selles majas Charles Dickensi muuseum.

Aastal 1836 asus ta tööle ajakirjas Bentley's Miscellany.

Aastal 1842 käis ta esimest korda Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Teist korda külastas ta USA-d 1867. aastal. Aastail 1844–1846 reisis Itaaliasse, Šveitsi ja Pariisi.

Aastal 1858 lõppes Charles Dickensi ja Catherine'i kooselu, mille põhjuseks oli inglise näitleja Ellen Ternan.

Charles Dickens suri 9. juunil 1870 oma maakodus Kenti krahvkonnas Highamis Gads Hill Place'is. Ta on maetud Westminster Abbeysse.

Kirjanikuna alustas tegevust pseudonüümi Boz all, kirjutades skitse ajalehtedele. Tema esimene raamat, "Bozi visandid", ilmus 1835 ning sisaldas aastail 1833–1835 ajalehtedele kirjutatud jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust.

Aastal 1836 telliti Charles Dickensilt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid. Sellest kujunes välja tema esimene romaan "Picwick-klubi järelejäänud paberid", mis tegi ta maailmakuulsaks. Pärast seda ilmusid Dickensi sotsiaalsed romaanid "Oliver Twisti seiklused" (1837–1839) ja "Nicolas Nickleby elu ja seiklused" (1838–1839).

Pärast reisi USA-sse ilmusid temalt "Ameerika märkmed" ja Ameerika ühiskonda kajastav "Martin Chuzzlewit".

Oma raskeid lapsepõlve- ja nooruspõlveaastaid on Dickens kirjeldanud romaanides "David Copperfield" ja "Väike Dorrit".

Dickensi 1860. aastate tuntumad romaanid on "Suured lootused" (1860–1861) ja "Meie ühine sõber" (inglise "Our Mutual Friend"; 1864–1865).

Tema viimane teos, kriminaalromaan "Edwin Droodi mõistatus" (1870), jäi lõpetamata.

Eesti keeles ilmunud teosed

• "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (2 osa). Esmatrükk ilmus 1907. aastal Postimehes pealkirjaga "Pikwiklased ehk herra Pikwik ja Pikwik-klube kirjawahetajate liikmete rist- ja põiksõidud, imelikud juhtumised ja teod". Raamatu kujul inglise keelest tõlkinud Marta Sillaots. Ilukirjandus ja Kunst 1948; 2. trükk Kupar 1996
• "David Copperfield" (kaheköiteline romaan; 1937. aastal ilmus pealkirjaga "David Copperfieldi elulugu I–III"). Tõlkijad Lia Rajandi, Marta Sillaots. Eesti Kirjanduse Selts 1937; 2. trükk Eesti Raamat 1991; 3. trükk kirjastus Eesti Päevaleht 2007
• "Martin Chuzzlewit" (kaheköiteline romaan). Tõlkijad E. Kippasto, Valda Raud. Eesti Riiklik Kirjastus 1963
• "Oliver Twist" (erinevate pealkirjade all):
  • "Oliver Twisti imelikud elujuhtumused". Tõlkinud Hans Freimann. Tartus : Eesti Kirjanduse Selts, 1927, lk 507 (Noorsoo kirjavara : nr 133)
  • "Oliver Twisti seiklused". Tõlkija Koidu Reim. Eesti Riiklik Kirjastus 1964; 2. trükk Avita 2002; 3. trükk Avita 2006
• "Meie Issanda elu" (lasteraamat). EELK Konsistooriumi kirjastusosakond 1992
• "Jõulujutud". Tõlkija Helga Kross. Eesti Raamat 1993
• "Imeline kalaluu". Tõlkija Enn Randma. Koolibri 1995
• "Suured lootused". Tõlkija Asta Blumenfeld. Eesti Raamat, Tallinn 1997, 504 lk ISBN 9985-651-43-X; 2 trükk: sari "Illustreeritud klassikavaramu". Tõlkija Jana Linnart. Ersen 2001, 240 lk ISBN 9985-763-58-0
• "Jõululaul". Koolibri 1999
• "Jutustus kahest linnast". Tõlkija Jana Linnart. Ersen, Tallinn 2000, 242 lk, ISBN 9985762878
• "Parimad tondijutud". Tõlkija Aulis-Leif Erikson. Odamees 2005
• "Lugu, mis nõuab mõistvat suhtumist" (Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust", novellivalimik). Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud Triin Sinissaar. Koostanud, toimetanud ja järelsõna Kalle Kurg. Tallinn, kirjastus Ilo 2009

Teoseid

• "The Posthumous Papers of the Pickwick Club" (1836–1837)
• "Oliver Twist" (1838)
• "The Life and Adventures of Nicholas Nickleby" (1838–1839)
• "The Old Curiosity Shop" (1840)
• "Barnaby Rudge" (1840)
• "A Christmas Carol" (1843; eesti keeles "Jõululaul proosas", 1882)
• "The Life and Adventures of Martin Chuzzlewit" (1845)
• "The Chimes" (1844)
• "The Cricket on the Hearth" (1845)
• "The Battle of Life" (1846)
• "Dombey and Son" (1847)
• "The Haunted Man and the Ghost's Bargain" (1848)
• "David Copperfield" (1849)
• "Bleak House" (1852)
• "Hard Times" (1854)
• "Little Dorrit" (1855–1857)
• "A Tale of Two Cities" (1859)
• "Great Expectations" (1861)
• "Our Mutual Friend" (1864–1865)
• "The Mystery of Edwin Drood" (1870)
• ...

"Oliver Twist"

• "Oliver Twist" (tummfilm, 1909, lavastaja James Stuart Blackton)
• "Oliver Twist" (tummfilm, 1922, lavastaja Frank Lloyd, peaosades Lon Chaney, Jackie Coogan)
• "Oliver Twist" (1933, lavastaja William J. Cowen, peaosades Irving Pichel, Dickie Moore jt)
• "Oliver Twist" (1948, lavastaja David Lean, peaosades Alec Guinness, Robert Newton, Kay Walsh jt)
• "Oliver Twist" (2005, lavastaja Roman Polański, peaosades Ben Kingsley, Barney Clark, Jamie Foreman jt)

"Suured lootused"

• "Suured lootused" (1934, lavastaja Stuart Walker, peaosades Phillips Holmes, Jane Wyatt jt)
• "Suured lootused" (1946, lavastaja David Lean)
• "Suured lootused" (1998, lavastaja Alfonso Cuarón, peaosades Ethan Hawke, Gwyneth Paltrow, Robert De Niro jt)

"David Copperfield"

• "David Copperfield" (2000, lavastaja Peter Medak, peaosades Hugh Dancy, Sally Field, Michael Richards jt)

"Jõululaul"

• "Jõulukummitused" ("A Carol Christmas", 2003, moderniseeritud versioon, režissöör Matthew Irmas, peaosas Tori Spelling)
• "Jõulumuusikal" ("A Christmas Carol", 2004, muusikal, režissöör Arthur Allan Seidelman, peaosas Kelsey Grammer)
• "Jõululugu" ("A Christmas Carol", 2009, režissöör Robert Zemeckis, peaosas Jim Carrey)