Arne Oit: Eesti helilooja

detsember">3. detsember 1928 – 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist.

Lõpetas 1947. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Muusikaõpinguid alustas ta Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Mart Saare ja professor Heino Elleri juures ning lõpetas kooli 1956. aastal.

Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis Du Nord (1947). Aastatel 1947–1949 kuulus ta ansamblisse Rütmikud, mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist džässi, aastatel 1951–1955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse ning aastatel 1955–1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid džässiimprovisaatoreid akordionil.

Peale konservatooriumi lõpetamist 1956. aastal töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, alates 1960. aastast inspektorina.

Ta pani 1959. aastal aluse Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna võistluskontsertide sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus.

Arne Oit koostas aastatel 1967–1975 mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke "Tantsurütmis" ja "Kutse tantsule", samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!".

Ta on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972).

Lugusid Heldur Karmo sõnadele

• "Kevadine lugu" (1957)
• "Meie Mall" (1959)
• "Lõke preerias" (1963)
• "Jamaika hällilaul" (1961)
• "Me pole enam väikesed" (1970)
• "Minu südames sa elad" (1970)
• "Tallinn" (1971)
• "Sõprusest sünnivad lilled" (1972)
• "Kui ootab sadam" (1974)
• "Mis värvi on armastus" (1971)
• "Suveöö" (1971)
• "Tsirkus" (1971)
• "Unustuste jõel" (1972)
• "Nii kaugel kõik" (1972)
• "Ja elab rõõm" (1973)

Lugusid Arvi Siia sõnadele

• "Aknal" (1972)
• "Kolumbuslik tuul" (1973)
• "Üks kuuendik kogu maailmast" (1972)
• "Vana meloodia" (1970)
• "Tuhaväljade tuul" (1971)
• "Igavene tuli" (1972)

Veel lugusid

• "Laul las kajada" (1969), sõnad Juhan Saar
• "Meri, mu tuhandenäoline sõber" (1973), sõnad Juhan Saar.
  • 2016 uusesitus: Esto Libre & Robin Juhkental ft. DJ Critikal pealkirjaga "Tuhandenäoline meri"
• "Puuriidalaul" (1971), sõnad Kalju Kass
• "Süüta küünal" (1974), sõnad Leelo Tungal

Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning neid premeeriti palju.

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnati laule "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt.

• 1972 – A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal
• 1973 – Eesti NSV muusika aastapreemia
• 1976 (postuumselt) – ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia

Tema vend oli tehnikateadlane Edgar Oit ja õde oli arhitekt Ines Jaagus.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Arne Oit

• Eesti Muusika Infokeskuse ülevaade (9. oktoobri 2007 seisuga Internet Archive Wayback Machine puhvris)
• Lehekülg Eesti Ansamblite Andmebaasis