Rootsi Keel

Keel arenes välja vanapõhja keelest.

rootsi keel (svenska)
Kõneldakse	Rootsis, Soomes
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	8,3 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  germaani keeled   põhjagermaani keeled    idaskandinaavia keeled     rootsi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Rootsi  Soome (koos soome keelega)     Ahvenamaa (ainuke ametlik keel),  Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1	sv
ISO 639-2	swe
Rootsi keele leviala.

Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval.

Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Venemaa ülemvõimu ajal 1781 sunniti Hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.

Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.

 

Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi keerulisem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijaile kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara taani ja norra keelega. Kuid samas sarnaneb rootsi sõnavara kuni 90% ka lõunagermaani keelte omaga, nt saksa ja hollandi sõnavaraga, niisiis ei valmista näiteks saksa või hollandi keelt oskavale õppurile erilisi raskusi; kui probleeme tekib, siis tavaliselt puudutavad need rootsi keele puhul vaid hääldust – grammatika ja sõnavara probleemiks ei kujune.

Rootsi keele murde lingvistiline definitsioon on, et murret ei ole mõjutanud tavapärane rootsi keel ning selle eraldiseisvat arengut saab jälgida vanapõhja keeleni.

 

• Norrländska mål – Norrland, Rootsi põhjaosa

1. Överkalix, Norrbotten; noorem naine
2. Burträsk, Västerbotten; vanem naine
3. Aspås, Jämtland; noorem naine
4. Färila, Hälsingland; vanem mees

• Sveamål – Svealand

5. Älvdalen, Dalarna; vanem naine
6. Gräsö, Uppland; vanem mees
7. Sorunda, Södermanland; noorem naine
8. Köla, Värmland noorem naine
9. Viby, Närke; vanem mees

• Gotländska mål – Gotland

10. Sproge, Gotland; noorem naine

• Östsvenska mål – Ahvenamaa ja Soome

11. Närpes, Pohjanmaa; noorem naine
12. Dragsfjärd, Åboland; vanem mees
13. Porvoo, Ida-Uusimaa; noorem mees

• Götamål – Götalandi lääne- ja põhjapool, keskosaks Västergötland

14. Orust, Bohuslän; vanem mees
15. Floby, Västergötland; vanem naine
16. Rimforsa, Östergötland; vanem naine
17. Årstad-Heberg, Halland; noorem mees
18. Stenberga, Småland; noorem naine

• Sydsvenska mål – Rootsi lõunaosa, sealhulgas Blekinge, Lõuna-Halland ja Lõuna-Småland

19. Jämshög, Blekinge; vanem naine
20. Bara, Skåne; vanem mees

• Rootsikeelne Vikipeedia
• Rootsi laenud eesti keeles
• Eestirootsi keel
• Ahvenamaa rootsi keel