Vismut

Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Aastal 2003 avastati, et see isotoop on kergelt radioaktiivne, kuid lagunemine on nii aeglane, et selle isotoobi poolestusaeg ületab miljard korda universumi eluea.

Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. See on väga halva soojusjuhtivusega.

Vismuti kristallid on iseloomuliku nurgelise struktuuriga.

Metalli pinnakihile tekib hapnikuga reageerides vismutoksiidi (Bi₂O₃) kiht, mis näib valguse interferentsi tõttu värviline (struktuurne värvus).

Alates pliist ja vismutist on järgnevate keemiliste elementide aatomid radioaktiivsed, sest aatomituumade raadius osutub suuremaks kui tugeva vastastikmõju hästi töötav mõjuraadius. Nii muutub igas järgnevas elemendis üha valdavamaks elektromagnetiline vastastikmõju, mis tuuma prootoneid laiali püüab lükata, põhjustades raskemate tuumade suureneva radioaktiivsusega tuumade ebastabiilsuse ja väheneva poolestusaja. Kui liikuda perioodilisussüsteemis rauast ja niklist edasi raskemate tuumade poole, siis muutub iga järgmise aatomituuma seoseenergia ülaltoodud põhjustel aina nõrgemaks.

• 
  Oksiidikihiga kaetud vismuti kristall
• 
  Puhas vismut

Vikisõnastiku artikkel: vismut

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vismut