Talvike

Rahvapäraseid nimetusi: talvik, talvikene, külmatihane, talitsiitsitaja, tits, jõhvilind.

Talvike
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond	Tsiitsitaja Emberiza
Liik	Talvike
Binaarne nimetus
Emberiza citrinella Linnaeus, 1758

Talvike on levinud Euraasia parasvöötmes Hispaania põhjaosast, Briti saartest ja Norrast kuni Baikalini ja Mongooliani. Aastal 1862 introdutseeriti talvike Uus-Meremaale, kus ta kohanes hästi ning on muutunud levinud haudelinnuks.

Eestis on talvike üldlevinud arvukas haudelind. Osa talvikesi rändab talveks lõuna poole, teine osa jääb Eestisse. Talvikese siinset pesitsusaegset arvukust on hinnatud 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 400 000 isendile.

Üldpikkus 15,5–17 cm. Suur tsiitsitaja, varblasest natuke suurem. Kõigis sulestikes on tunnuslik punapruun päranipuala. Isaslinnu tume näomuster varieerub. Kutsehüüd on lühike järsk tsik, ka kõhiseva kõlaga tselip või tsilip. Hoiatushüüd on tsii. Talvikese laul on lühikeste silpide rida, laulu lõpusilp on venitatud ja madalama kõlalisem. Näiteks tsi-tsi-tsi-tsi-tsi trüü. Vahel jääb lõpusilp laulmata. Talvikese laulu kuuleb märtsi keskpaigast kuni juuli keskpaigani, harva sügisel. Laulab puu või põõsa ladvas, traadil, hoone katusel ja mujal väljapaistval kohal.

Asustab mitmesugust ava- ja pool-avamaastikku. Väldib soid ja märgalasid.

Pesa rajab maapinnale või madalale tiheda okaspõõsa võrasse. Kurnas 4–5 muna. Täiskurni leidub alates aprilli lõpust. Pesitseb kaks korda suve jooksul.

Suvepoolaastal sööb putukaid ja värskeid võrseid, talvepoolaastal viljateri ja seemneid. Toitu otsib maapinnalt.

• Idatalvike