Kakk: Linnuperekond

See artikkel on perekonnast Strix; kakkudeks nimetatakse ka kõiki seltsi kakulised esindajaid; väikese leivakese kohta vaata kakk (küpsetis)

Kakk
Aafrika metskakk (Strix woodfordii)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kakulised Strigiformes
Sugukond	Kaklased Strigidae
Perekond	Kakk Strix

Teaduslikult kirjeldas kakke esimesena Carl von Linné (Linnaeus) 1758. aastal.

Kui välja arvata arktika ja lähisarktika, siis elavad kakud igas maailma otsas.

Kakud on keskmise suurusega või suured linnud üldpikkusega 3–7 dm. Nad on hallid või rusked tähnilise sulestikuga. Mõned liigid on selles osas dimorfsed, see tähendab, et nende hulgas leidub nii halle kui pruune isendeid. Sulestik on pehme ja kohev, tiivad laiad ja ümardunud, saba mõõduka pikkuse ja ümara tipuga.

Pea on suur ja ümmargune. Sulgkõrvad puuduvad ning selle abil saab kakke eristada näiteks rätsudest ja pälludest, kellel on sulgkõrvad olemas. Kõrvad paiknevad ebasümmeetriliselt. Silma vikerkest on pruun, välja arvatud habekakul, kellel see on erekollane. Nokk on nagu külgedelt kokku litsutud.

Jalad on harvade eranditega kuni varvasteni sulistunud. Küünised on pikad, teravad ja järsult paindunud.

Kakud on üldiselt paigalinnud, aga levila põhjaosas hulgulinnud ja mõnikord rändlinnud.

Nad on peamiselt öise eluviisiga metsalinnud. Nad toituvad maapinnalt haaratavast saagist. Nende põhitoiduks on närilised, kuid nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid, selgrootutest limuseid, usse ja lülijalgseid.

Kakud ei kipu pesa punuma. Nad pesitsevad puuõõntes või teiste lindude vanades pesades, haruharva urgudes või kivilõhedes.

Täiskurnas on parasvöötmes 2–4, soojemas kliimas 1–3 valget muna, rohkem on mune harva. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad on pesas eri vanusega, ja haub 28–30 päeva.

Pojad lennuvõimestuvad 5–6 nädala vanuselt, ent püsivad kogu esimese sügise vanalindudega koos.

 

 

 

Eestis võib leida kolme kakuliiki. Need on

• Strix aluco – kodukakk
• Strix nebulosa – habekakk
• Strix uralensis – händkakk

• Strix albitarsis (Bonaparte, 1850) – andi metskakk
• Strix aluco Linnaeus, 1758 – kodukakk
• Strix bartelsi
• Strix butleri (Hume, 1878) – kõrbekakk
• Strix chacoensis Cherrie et Reichenberger, 1921 – tšako kakk
• Strix davidi – sitšuani händkakk
• Strix fulvescens (P. L. Sclater et Salvin, 1868) – mägi-metskakk
• Strix huhula – selvakakk
• Strix hylophila Temminck, 1825 – brasiilia metskakk
• Strix leptogrammica Temminck, 1832 – pagukakk
• Strix nebulosa J. R. Forster, 1772 – habekakk
• Strix newarensis
• Strix niasensis
• Strix nigrolineata – karbuskakk
• Strix nivicola
• Strix occidentalis (Xantus de Vesey, 1860) – tähnikkakk
• Strix ocellata (Lesson, 1839) – salukakk
• Strix rufipes King, 1827 – tšiili metskakk
• Strix seloputo Horsfield, 1821 – pargikakk
• Strix squamulata
• Strix uralensis Pallas, 1771 – händkakk
• Strix varia Barton, 1799 – ameerika metskakk
• Strix virgata (Cassin, 1849) – välukakk
• Strix woodfordii (A. Smith, 1834) – aafrika metskakk

Kakud on fossiilides hästi esindatud. Nad on tüüpilised kaklased ja tõenäoliselt kaklaste sugukonna vanim perekond, millest on arenenud kaklaste ülejäänud perekonnad. Esimesed kakkude fossiilid pärinevad varamiotseenist ja miotseenist on juba üsna mitu liiki kirjeldatud.

Kirjeldatud on hulk väljasurnud kakke, kuid igaühe kohta pole selge, kas nad ikka peaksid sellesse perekonda kuuluma.

Osa väljasurnud kakkudena kirjeldatud liike on hiljem paigutatud teistesse perekondadesse või päris oma perekonda. Niisugused on näiteks Rodriguese metskakk Mascarenotus murivora ja mauritiuse metskakk Mascarenotus sauzieri, mis tänapäeval eraldatakse omaette perekonda.