Kaklased

Kaklased
Händkaku poeg Albu metsas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kakulised Strigiformes
Sugukond	Kaklased Strigidae Vigors (1825)

Kaklased on üks kahest kakuliste seltsi kuuluvast sugukonnast (teine on loorkaklased). Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare.

Sellesse sugukonda kuulub enamik öökulle. Eesti faunas on kaklasi 11 liiki. Eesti kaklastest on suurim kassikakk, kelle üldpikkus on 62–72 cm ja tiibade siruulatus 150–180. Väikseim on värbkakk, kelle üldpikkus on 17–20 cm ja tiibade siruulatus 40–45 cm. Suuruse erinevusest hoolimata on nad võrdlemisi sarnased .

Kaklasi iseloomustavad jässakas keha, lai ümar pea ja lühike jookse. Keskmise varba küünis on ilma hambulise servata ja keskmine varvas on sisemisest varbast märksa pikem. Paljudel liikidel on kõrvadel suletutid, et paremini kuulda. Kõrvad paiknevad paljudel liikidel ebasümmeetriliselt, eri kõrgusel, et paremini heli asukohta kindlaks määrata.

Kaklastel väljendub suguline dimorfism nõrgalt. Emaslinnud on isastest pisut suuremad nagu röövlindudel üldiselt, erinevalt enamikust teistest linnurühmadest, kus kipub vastupidi olema. Sulestik on kaitsevärvi ja üldiselt mõlemast soost lindudel ühesugune, mis tuleb sellest, et nad on öölinnud.

Pojad kannavad pärast udusulestikku ja enne täiskasvanud linnu sulestikku veel vahesulestikku.

Munad on ümmargused. Mune haub emaslind, mõnel liigil mõlemad vanemad.

Kaklased on üldiselt paigalinnud, vahel hulgu- või rändlinnud . Nad tegutsevad üldiselt öösiti või hämarikus. Vastupidi levinud arvamusele ei näe kaklased täiesti pimedas midagi, seevastu päevavalges näevad nad suurepäraselt.