Händkakk: Linnuliik kaklaste sugukonnast

Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks, samuti pikksaba-kakuks.

Händkakk
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kakulised Strigiformes
Sugukond	Kaklased Strigidae
Perekond	Kakk Strix
Liik	Händkakk
Binaarne nimetus
Strix uralensis Pallas, 1771

Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki.

Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk-Euroopa mäestikualadel Alpides, Karpaatides ja Balkanil. Aasias elab händkakk Siberis kuni Altai, Sajaanide ja Taga-Baikalimaani, Jakuutias, Põhja-Mongoolias, Koreas ja Primorjes.

Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast okasmetsa ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab.

Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000.

Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel arvukas talikülaline. Händkaku siinset pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1500–2500 paarile, talvist arvukust 4000–6000 isendile.

Händkaku kehapikkus on 50–60 cm, tiiva pikkus 32–38 cm, tiibade siruulatus 115–125 cm, kaal 700–1000 g. Emased linnud on suuremad.

Vanalinnu ülapool on hele, ookrivärvi pruunide triibukeste ja vähemärgatavate ristipidiste märgistega. Tiiva väikesed kattesuled on pruunid, hoo- ja tüürsuled on ookerpruunid tumepruunide vöötidega. Alapool on valge, pruunide pikimärgistega. Karpaatides esineb tumepruune isendeid.

Vikerkest on tumepruun, nokk on kollane ja küünised mustad.

Näoketas on hästi arenenud. Kõrvad asetsevad ebasümmeetriliselt.

Saba on 30 cm pikk ja kiiljas. Sulestik on ühesugune igal aastaajal ning kummastki soost lindudel. Tiivad on ümarad. Sulgkõrvu ei ole. Varbad on kuni küünisteni sulis.

Händkakk on öise eluviisiga paigalind, kes toitub pisinärilistest ja väikelindudest. Pesitsemise ajal eelistab ta närilisi. Näriliste arvukus määrab händkaku arvukuse: headel hiireaastatel on pesas poegi rohkem. Halbadel saagiaastatel muutub händkakk hulgulinnuks. Ta ründab suuremaidki saakloomi, näiteks jäneseid. Väljaspool pesitsushooaega ründab händkakk linde alates värvulistest kuni tedreni.

Pesa teeb enamasti puutüükasse või -õõnsusse, tavaliselt teiste lindude vanades pesades. Kurnas on 3–4, harva 2–6 muna, mida emaslind haub 27–29 päeva. Emaslind alustab haudumist kohe pärast esimese muna munemist ja sellepärast on pojad pesas eri vanusega. Pojad on pesas ligi 5 nädalat.

Viimasel ajal on täheldatud händkaku pesitsemist pesakastis, kui see on piisavalt suur.

Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ning ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad.

Pesitsemise ajal emaslind pesalt ei lahku. Teda toidab isaslind. Pojad kooruvad eri aegadel, tüüpiliselt järjestikustel öödel. Poegade suremus on suur ning harva lennuvõimestub rohkem kui 2 poega pesakonnas.

Laul on mõlemast soost lindudel ühesugune, pehme ja sügav.

•  
  Händkaku poeg Albu vallas
•  
  Händkaku rõngastamine
•  
  Händkakk Bahami loomaaias Inglismaal
•  
  Strix uralensis uralensis munad
•  
  Händkaku poeg
•  
  Händkaku pesakast
•  
  Händkakk Kõrvemaal 2022. aasta kevadel

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Händkakk

• Händkakk andmebaasis eElurikkus  

• Händkakk eoy.ee
• Händkakk bio.edu.ee