Kodukakk

Kodukakk on levinud suuremas osas Euroopast, välja arvatud kaugem põhjaosa, Põhja-Aafrikas, Taga-Kaukaasias, Lääne-Siberi lõunaosas Tjumenist ja Tobolskist lõuna poole ning Kesk-Aasia mägedes Hiinas ja Tiibetis. Lõunas ulatub levila kuni Pakistani ja Himaalajani. Eestis, nagu suuremas osas levilast, on kodukakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Kodukaku pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1000–2000 paarile, talvist arvukust 3000–6000 isendile.

Kodukaku kehapikkus on 40–45 cm, tiibade pikkus 23–34 sm ja siruulatus 90–105 cm, kaal 450–685 g. Emane on suurem kui isane, ent mõlema sulestik on ühesugune.

Kodukakul on ümmargune pea, mida suudab pöörata 270°. Kõrvasuletutid puuduvad. Võrreldes teiste kakulistega on kodukaku tiivad laiemad, lühemad ja ümaramad.

Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookri värvi märgistega. Õlasulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookri värvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Pruunide isendite ülapool on ühtlasemalt ruske. Leidub ka nende kahe värvitüübi vahepealseid isendeid. Haruharva, peamiselt Kaukaasias esineb ühtlaselt kohvipruune kodukakke. Eri värvi kodukakud võivad omavahel saada eri värvi poegi. Vikerkest on tumepruun, nokk kollakas ja küünised mustad.

Kodukaku tüüpiline hääl on pikk ulguv "uuuh-uuuh-uuuh". Niimoodi häälitseb isaslind, eriti paaritumisperioodil. Emaslinnu tüüpiline häälitsus on lühike kähe "kuvitt". Linnupoegadele on omane vaikne "piuvikk", millega nad paluvad vanematel endale süüa anda.

Kodukakk elab metsas (sega- ja lehtmetsades ning lõunataigas), harvem aedades ja parkides. Levila põhjaosas elab ta peamiselt tasandikul, põhjaosas peamiselt mägedes. Ta on paigalind, ebasoodsatel aastatel hulgulind.

Kodukakk on öise eluviisiga, toitub lindudest (tuvidest ja põldpüüdest varblaste ja pääsukesteni), roomajatest (nastikupoegadest), kahepaiksetest, suurtest putukatest, väikestest imetajatest ja väga harva kaladest. Kõige rohkem sööb ta närilisi, mistõttu toob inimesele suurt kasu.

Pesa teeb kodukakk puuõõnsusesse. Vahel hõivab ta vareslaste või pistrikuliste pesi või pesitseb hoonetes. Ta sigib vara, alustades sellega juba veebruari lõpul ja märtsi algul, muneb peamiselt aprilli algul. Kurnas on 2–4 valget muna, mida emaslind haub 28–30 päeva. Toidurohketel aastatel on mune rohkem, isegi kuni 7–8: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30–35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi udusulestikus.

Kodukakku peetakse kõige parema nägemisega kaklaseks, tema nägemine on hämaras umbes 100 korda parem kui inimesel.^[viide?]

Kodukakk oli Eesti 2009. aasta lind.

Kodukakk oli 2017. aasta Saksamaa aasta lind.

Jaan Rannapi lasteraamatus "Maari suvi" annab kodukakk Maarile tarkusesule, mis võimaldab mõista lindude ja loomade keelt.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kodukakk

• Kodukakk andmebaasis eElurikkus  

• 2009. aasta linnuks valiti kodukakk Forte, 31. detsember 2008
• Vilja Kohler. Kodukakk tukub päise päeva ajal kõigi nähes Tartu Postimees, 11. veebruar 2009