Karvasjalg-Kakk

Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2023. aasta seisuga).

Karvasjalg-kakk
Karvasjalg-kakk
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kakulised Strigiformes
Sugukond	Kaklased Strigidae

Eestis on ta harv kuni väikesearvuline haudelind, keda võib kohata loodusmaastikulaamades.

Kehalt on lind rästasuurune, kuid väga suure ja jämeda peaga ja koheva sulestikuga. Silmad on keskmise suurusega kollased, näoilme justkui "suuril silmil üllatunud". Tumepruun sulestik on nii ala- kui ka ülapoolel kirjatud valgete tähnidega. Isaslindude keskmine kaal on 107 g ja emaslindudel 170 g. Tiibade siruulatus 52–58 cm.

Karvasjalg-kakk on metsavööndi lind, kes Euraasias on levinud Skandinaaviast kuni Kamtšatkani. Põhja-Ameerikas elutseb karvasjalg-kakk Suurest Järvistust põhja poole jäävas metsavööndis, olles levinud Atlandi ookeani rannast kuni Vaikse ookeani rannani.

 

Karvasjalg-kakk elutseb vanemates kuuskede ja haabadega segametsades või männikutes – sellest ka nimetus laanekakk. Ta on tüüpiline suluspesitseja, kes pesitseb tavaliselt musträhni vanas pesakoopas. Täiskurnas 3–9 muna, mida emaslind haub umbes 28 päeva. Pojad kooruvad eri aegadel, kuna munad on munetud pika perioodi jooksul ja emaslind asub hauduma juba pärast esimese muna munemist. Viie nädala vanused pojad lahkuvad pesast. Sageli kannatavad pesitsevad laanekakud metsnugiste rüüste tõttu.

Laanekakk on öise eluviisiga, periooditi ka päikesetõusu ja -loojangu ajal tegutsev. Ta ei ole sotsiaalne lind, liigikaaslastega "lävib" vaid paaritumise ajal. Isaslind on territoriaalne, territooriumid ei ole suured. Tihedama asustuse korral territooriumid ei kattu, need asuvad üksteisest vähemalt paarisaja meetri kaugusel. Enne paaritumist isased häälitsevad intensiivselt, pärast paaritumist teeb isane häält vaid siis, kui emasele pessa süüa toob. Paaritumisperioodil on laulmisel öösiti kolm kõrgperioodi: kohe pärast loojangut, veidi aega pärast seda kuni keskööni ning mõni tund enne päikesetõusu. Karvasjalg-kakk peab jahti madalatel okstel või tüvedel istudes. Kakk kasutab saagi leidmiseks oma suurepärast kuulmist, samuti on tal väga hea nägemine. Väljaspool pesitsusaega veedab päevad okaspuul hästi varjatult tüve lähedal oksal.

Toidulaud

Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg.

Pärast händkaku arvukuse suurenemist on karvasjalg-kakke oluliselt vähemaks jäänud, praegu arvatakse pesitsevat vaid 200–400 haudepaari. Rohkem on pesitsuspaare säilinud saartel ja rannikualadel. Keskmine asustustihedus 0,5 paari 100 km². Talvituvaid linde võib olla Eesti metsades 100–1000.

Eestis on aastatel 1922–2007 rõngastatud 648 lindu, neist aastatel 1970–2007 615 lindu, kellest omakorda 563 lindu märgistati lennuvõimeliste lindudena linnujaamades. Taasleide on vaid kahe linnu kohta, üks neist on lennanud Lätti ja teine Soome. Eestisse on aga saabunud kaheksa väljaspool Eestit rõngastatud karvasjalg-kakku, kellest kuus on kandnud Soome ja kaks Venemaa rõngast. Kui vanaks rõngastatud karvasjalg-kakud Eestis elavad, pole veel teada, kuna näiteks ühe rõngastatud linnu rõngas leiti metalliotsijaga alles 5 aastat ja 11 kuud hiljem. Soomes on vanima rõngastatud linnu vanus olnud 10 aastat ja 10 kuud.