Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtus ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest:
Osa linnuliike, kes hangivad toitu suhteliselt kaugemalt (näiteks kajaklased), pesitsevad kolooniatena.
Pesitsemiskoha järgi võib linnuliike liigitada ava-, sulus- ja võrastikus pesitsejateks. Avapesitsejad (maaspesitsejad) teevad pesa maapinnale, puu otsa, kaljule või ehitisele; suluspesitsejad pinnase-, puu- või millegi muu õõnde. Võrastikus pesitsejad pesitsevad peamiselt põõsastes või puuvõrade alumises osas.
Enamasti hauvad mõlemad vanalinnud. On ka erandeid, näiteks hanelistel haub ainult emaslind, jaanalinnulistel ainult isaslind. Linnuliike võib liigitada ka pesahoidjateks ja pesahülgajateks. Pesahoidjail (näiteks pistrikulistel) kooruvad pojad abitute ja pimedatena, pesahülgajail (näiteks hanelistel) on pojad koorudes arenenud ja lahkuvad pesast 12–48 tunni pärast. Poegi kasvatavad harilikult mõlemad vanalinnud, kuid selleski on ka erandeid. Näiteks hanelistel ja kanalistel kasvatab pojad üles ainult emaslind.
Enamik linde pesitseb korra aastas. Mitu korda aastas pesitsevad troopikalindlased, kuid ka tuvilised, tihaslased ja varblased.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Pesitsemine, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.