Biseksuaalsus

Biseksuaalsuseks (ehk biseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid. Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo poole. Biseksuaalseina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.

Biseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja homoseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil . Sõna "biseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Biseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii erinevates ühiskondades kui ka loomariigis.

"Biseksuaalsus" on ladina neologism. Liitsõna koosneb ladinakeelsetest sõnadest bis ('kaks korda') ja sexualis ('sugueluline'). 19. sajandi alguses kasutusele võetud "biseksuaal" oli oma esialgses tähenduses sünonüüm hermafrodiitsusele ehk kahesoolisusele. Tänapäevases tähenduses võttis sõna "biseksuaalsus" kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebingi 1886. aastal.

Eesti LGBT Ühing soovitab kasutada biseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "biseksuaalne inimene", "biseksuaalne mees" või "biseksuaalne naine". Keelekorraldajad loevad korrektseks ka sõna "biseksuaal".

  Pikemalt artiklites Seksuaalne sättumus, Seksuaalne identiteet ja Inimese seksuaalkäitumine

Inimese seksuaalne sättumus, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet on lähedalt seotud, aga siiski üksteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ja sättumus külgetõmmetele. Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud samasoolisi kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks. Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalsena määratleda. Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "kapis olema".

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma. Teised eristavad seksuaalse sättumuse kui kaasasündinud külgetõmbe ning seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda. Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.

  Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse statistika

Seksuaalse sättumuse statistikat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumusi. Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalsena identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.

Alfred Kinsey esitas 1948. ja 1953. aastal aruande, mille järgi peaaegu 46% meessoost uuritavatest olid "reageerinud" seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37% oli olnud vähemalt üks homoseksuaalne kogemus. Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit. Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Hilisemad uurimused (ka tänapäevased) on näidanud suhteliselt väikest biseksuaalide osakaalu rahvastikus.

Los Angeleses asuva California Ülikooli Williamsi instituudi 2011. aasta aruanne hindab, et umbes 300 miljonist Ameerika Ühendriikide elanikust on 1,8% biseksuaalsed.

Küsitlused

2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 6% homoseksuaalsena ning 2% biseksuaalsena. Uuringus osalejatel paluti end paigutada Kinsey skaalale. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis sümboliseeris eksklusiivset heteroseksuaalust. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4%. 19% vastanutest valisid numbrid 1 ja 5 vahel ehk paigutasid end erineva väärtustega biseksuaalsuse skaalale. Neist omakorda 15% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 2% homoseksuaalsusele ning 2% valisid väärtuse skaala keskel. Täiskasvanutest vanuses 18–24 paigutas end biseksuaalsuse skaalale 43% vastanutest.

Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi samasugune uuring. Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena ja 4% biseksuaalsena. Vanuses 18–29 identifitseeris end biseksuaalsena 10% vastajatest. Sama näitaja 30–44 aasta vanuste vastajate hulgas oli 3%. Kinsey skaalal paigutas 16% vastanutest end erineva väärtusega biseksuaalsuse skaalale: 10% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 3% homoseksuaalsusele ning 3% valis väärtuse skaala keskel.

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik. See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või aseksuaalsed.

Bioloogia

  Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus

Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.

Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad. Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega. Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel. Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.

Robin Baker on oma vaidlusi tekitanud raamatus "Sperm Wars" näinud biseksuaalses käitumises paljunemist soodustavat kohastumust, kuna see annab tema hinnangul rohkem võimalusi alustada nooremana seksuaalelu, suhelda erineva isiksusetüüpidega inimestega ning harjutada truudusemurdmist. Kogemused, mille biseksuaal on saanud samast soost isikuga, võivad aidata suhtes sarnase isiksusetüübiga vastassoolise inimesega. Uuringute järgi on 40. eluaastaks biseksuaalidel heteroseksuaalidest vähem lapsi. Bakeri järgi on biseksuaalsus ikkagi eelis, kuna 20. eluaastaks on biseksuaalidel neli korda suurem reproduktiivne edu, 25. eluaastaks on edumaa kaks korda suurem. Homofoobias näeb Barker reaktsiooni sellele paljunemise eelisele, seda vaatamata sellele, et homoseksuaalid ei konkureeri vastassooliste inimeste pärast heteroseksuaalidega.^[viide?]

Keskkond

  Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel. Sellegipoolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitteheteroseksuaalsusega. Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega. Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone. Naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole sellist seaduspära leitud.

Üldised ühiskondlikud mõjud

Biseksuaalne kogukond (ka: biseksuaalne/panseksuaalne, bi/pan/voolav või mittemonoseksuaalne kogukond) hõlmab LGBT-kogukonna liikmeid, kes määratlevad enda seksuaalse sättumuse biseksuaalse, panseksuaalse või voolavana. Osad biseksuaalseid inimesed on pühendunud omaette kogukonna, kultuuri ja poliitilise liikumise loomisele. Seda seetõttu, kuna nad tunnevad, et nad ei sobitu homoseksuaalse ega heteroseksuaalse maailmaga. Samuti on biseksuaalsusel kalduvus avalikkuses "nähtamatuks" jääda.

Osad biseksuaalsena määratlevad inimesed võivad ühineda kas homoseksuaalse või heteroseksuaalse ühiskonnaga. Teised biseksuaalsed inimesed ei näe, et selline ühinemine toimuks vabatahtlikult, vaid on neile peale sunnitud. Biseksuaalsed inimesed võivad pärast kapist väljatulemist kogeda kõrvalejäetust nii homoseksuaalsest kui heteroseksuaalsest ühiskonnast. Asudes kahe sättumuse vahelisel alal, trotsivad nad ühiskonna arusaamist monogaamiast ja seksuaalsusest. Psühholoog Beth Firestein väidab, et biseksuaalsed inimesed tunnetavad sotsiaalset pinget, mis on seotud nende partneri valikuga. Biseksuaalsed inimesed kipuvad seetõttu sageli määratlema end homoseksuaalsena. Sotsiaalsed pinged ja surved võivad biseksuaalsete inimeste vaimset tervist mõjutada.

Sellist käitumist on seotud ka popkultuuriga: paljud mehed esitlevad end heteroseksuaalsetena, samas kui omavad samasoolisi kogemusi. Enamus selliseid mehi ei määratle end biseksuaalsena. Samas võib tegemist olla väära kultuurilise ettekujutusega, mis on lähedalt seotud teiste LGBT-isikutega, kes peidavad enda tegelikku seksuaalset sättumust sotsiaalse surve tõttu ehk on kapis.

2013. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu järgi teatas 28% biseksuaalsetest inimestest, et "kõige olulisemad inimesed nende elus teavad, et nad on LGBT". Sama näitaja oli geidel 77% ja lesbidel 71%. Kui biseksuaalsed vastajad soo järgi eraldi võtta, siis 12% meestest ja 33% naistest ütlesid, et nad on "väljas".

Ettekujutused ja diskrimineerimine

  Pikemalt artiklites Bifoobia ja Biseksuaalsuse kustutamine

Sarnaselt teiste LGBT-inimestega kogevad biseksuaalsed inimesed sageli diskrimineerimist. Lisaks diskrimineerimisele, mis on seotud homofoobiaga, kogevad biseksuaalsed inimesed ka bifoobiat. Bifoobia, mis võib tulla nii LGBT-kogukonnast kui heteroseksuaalsest ühiskonnast, seab sageli kahtluse alla sõna "biseksuaalsus" ja biseksuaalse identiteedi. Levinud on arvamused, et kõik inimesed on biseksuaalsed (eriti naised) või et biseksuaalsus unikaalse identiteedina ei eksisteeri. Sellised suhtumised tulenevad kahest vaatest. Heteroseksistliku vaate järgi eeldatakse, et inimesed on seksuaalselt kiindunud vastassoosse. Lähtudes sellest arutatakse mõnikord, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult heteroseksuaalsed, kes ainult katsetavad enda seksuaalsusega. Monoseksistlik vaade muudab seksuaalse sättumuse millekski, mis näitab ainult inimese eelistatud sugu. Arvatakse, et inimene ei saa olla biseksuaalne, kui ta ei tunne võrdset külgetõmmet mõlema soo vastu. Selle vaate järgi on inimesed eksklusiivselt kas homoseksuaalsed või eksklusiivselt heteroseksuaalsed. End biseksuaalsena määratlevad inimesed on tegelikult kapis olevad homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad paista heteroseksuaalsena. Või siis heteroseksuaalsed inimesed, kes katsetavad enda seksuaalsusega. Paljud uurijad kahtlevad väites, et inimesed ei saa olla biseksuaalsed kui nad ei tunne võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu. Nende hinnangul langeb biseksuaalsus kontiinumile.

Iseäranis meeste biseksuaalsust peetakse sageli olematuks. 2005. aastal sooritasid J. Michael Bailey jt biseksuaalsete meestega katse, et leida nende seksuaalset külgetõmmet. Osalejad värvati kasutades kuulutusi geidele mõeldud ajakirjades ja alternatiivsetes ajalehtedes. Neile näidati pornograafiat, mis sisaldas kas ainult mehi või ainult naisi. Meeste seksuaalset erutuse hindamiseks mõõdeti verevoolu peenises. Uurijad leidsid, et valimis olnud biseksuaalsete meeste suguelundite erutuse mustrid sarnanesid homoseksuaalsete või heteroseksuaalsete meeste omadega. Autorid järeldasid, et "käitumise ja identiteedi mõttes biseksuaalsed mehed ilmselgelt eksisteerivad". Samas erutused või külgetõmbed ei näita, et biseksuaalsust esineks meeste seas. Autorite väidet, et "meeste puhul võrdub erutus sättumusega" on kritiseeritud kui lihtsustust, mis jätab tähelepanuta käitumise ja enesemääratlemise. Osad uurijad on kritiseerinud uuringus kasutatud tehnikaid, millega mõõdeti genitaalset erutust. Nad leiavad, et need on liiga algelised mõõtmaks seksuaalse külgetõmbe erinevaid tahke (erootilised aistingud, kiindumus, imetlus). Uuringut ja selle käsitlust meedias on peetud vigaseks ja bifoobseks.

2011. aastal avaldasid Bailey jt uue uuringu biseksuaalsetest meestest ja seksuaalsest külgetõmbest. Uuringus valimiks olid mehed, kes omasid mitmeid romantilisi ja seksuaalseid suhteid mõlema sooga. Teadlased leidsid neil kõrge erutuse taseme reageerides nii meeste kui naiste seksuaalsetele kujutistele. Autorite järgi andis muutus värbamise strateegias eelmisest katsest erineva tulemuse. Osalejad värvati kasutades kuulutuselehes Craigslist olevat gruppi, kus mehed otsivad lähedust heteroseksuaalse paari mõlema liikmega. Uurijad järeldasid, et "biseksuaalsena määratletavad mehed, kellel on biseksuaalne erutus, eksisteerivad". Uuring ei kasutanud biseksuaalsena määratlenud meeste puhul piisavalt esindusliku valimit Seetõttu ei suutnud nad tuvastada, kas selline muster on tüüpiline biseksuaalsena määratlevatele meestele.

 

Biseksuaalsuse kustutamine (ka biseksuaalsuse nähtamatus) on fenomen, mis kirjeldab biseksuaalsuse eksisteerimise tõendite vahelejätmist, ümberlükkamist või ümberseletamist ajaloos, teaduses, meedias ja teistes kohtades. Äärmuslikus vormis võib see sisaldada biseksuaalsuse olemasolu eitamist. Ehkki biseksuaalsuse kustutamine ei sisalda avalikku vastuseismist biseksuaalsusele, on tegemist sageli bifoobiaga.

Sümbolid

  Pikemalt artiklis LGBT-sümbolid

 

 

Tavaliseks biseksuaalse kogukonna sümboliks on roosa-lilla-sinine biseksuaalse uhkuse lipp. Lipu ülaosas asuv roosa sümboliseerib homoseksuaalsust. Alaosas paiknev sinine aga heteroseksuaalsust. Keskel asuv kitsas lilla triip kui kahe teise värvi segu sümboliseerib biseksuaalsust.

Teine sümbol, mis kasutab sama värvilahendust, on kattuvad roosa ja sinine kolmnurk. Tuntud homoseksuaalse kogukonna sümbol roosa kolmnurk kattudes sinise kolmnurgaga moodustab lilla kolmnurga.

Paljud homoseksuaalsed ja biseksuaalsed inimesed näevad roosa kolmnurga kasutamises probleemi. Seda seetõttu, kuna tegemist on sümboliga, mida kasutas Hitleri režiim homoseksuaalsete inimeste märgistamiseks ja tagakiusamiseks (sarnaselt nagu kasutati kollast Taaveti tähte). Kolmnurkade asemel on Saksamaal ja selle lähiümbruses hakatud alternatiivina kasutama topeltkuusümbolit.

Feminismis

Feministlikud käsitlused biseksuaalsusest võivad üksteisest suuresti erineda. Osad feministid peavad biseksuaalsust feministlikuks teemaks, teised lükkavad selle reaktsionistliku ja antifeministliku vastulöögina lesbifeminismile tagasi. Paljud lesbifeminismiga seotud naised on end hiljem määratlenud biseksuaalsena. Laialt uuritud näiteks lesbide ja biseksuaalsete konflikt on Northamptoni Pride Marchi perioodil 1989–1993. Paljud feministid osalesid arutelul teemal, kas biseksuaalseid inimesi peaks feminismi hõlmama ning kas biseksuaalsus on üldse feminismiga ühitatav.

Tavaliseks lesbifeminismi kriitikaks biseksuaalsuse vastu oli, et biseksuaalsus on antifeministlik ja väära teadlikkuse vorm. Lisaks pidasid nad biseksuaalseid naisi, kes olid suhtes meestega "petlikeks ja meeleheitel olevateks." Pinged biseksuaalsete feministide ja lesbifeministide vahel on alates 1990. aastatest leevenenud ning biseksuaalsed naised on feministlikus kogukonnas rohkem omaks võetud. Samas on osad lesbifeministid nagu Julie Bindel kriitilised biseksuaalsuse suhtes. Tema järgi on naiste biseksuaalsus "moevool", mida edendatakse "seksuaalse hedonismi" tõttu. Samuti on ta seadnud kahtluse alla, kas biseksuaalsus üldse eksisteerib. Sheila Jeffreyse järgi on paljud feministid nõus töötama geide, aga mitte biseksuaalsete meeste kõrval. Seda seetõttu, et tõenäoliselt ei ahista geid naisi seksuaalselt. Biseksuaalsed mehed aga võivad olla naistele sama tüütud kui heteroseksuaalsed mehed.

• Aseksuaalsus
• Heteroseksuaalsus
• Homoseksuaalsus
• Homo- ja biseksuaalsete isikute loend