Karači

Karači (urdu: کراچی Karācī, angl.: Karachi ) om Pakistanan kaikiš suremb lidn da port, sijadase valdkundan suves.

Se om Sind-agjan administrativine keskuz, mail'man 12nz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Karači
کراچی (Karācī) (urdu)
Karachi (angl.)
Valdkund Pakistan
Eläjiden lugu (2023) 20,382,881 ristitud
Pind 3,527 km²
Karači کراچی (Karācī) (urdu) Karachi (angl.)
Pämez' Murtaza Vahab
(kezaku 2023—,
Murtaza Wahab)
Telefonkod +92−21-xxxx-xxxx
Aigvö UTC+5


Karači
Lidnan transportkart (2012)

Lidn om Pakistanan sodavägiden, pahaazjoiden, tegimišton da torguindan päkeskuseks.

Istorii

Ezmäižed žilod lidnan territorijas oma tetabad möhembaižes paleolitassai da mezolitassai. Edel britaništ anastust vl 1839 Karači oli Kolači:kš — kalanikoiden peneks küläks. Lidnan municipalitet i sen suim oma vspäi 1880.

Vozil 1947−1958 Karači oli ripmatoman Pakistanan pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Ravalpindihe.

Geografijan andmused

Karači sijadase Arabijan meren randal, pidust' sen Karačin merikarad, Ind-jogen suhištos, kümne metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine kuiv räk letetazangišton, päivoikaz päiči lühüdas vihmsezonas. Voden keskmäine lämuz om +27,1 C°, sulakun-redukun +29,4..+32,2 C°, tal'vkun-uhokun +18,9..+21,1 C°. Ekstremumad oma 0 C° (viluku) i +47,8 C° (semendku, kezaku). Heinkun minimum om +22,2 C°, vilukun maksimum om +32,8 C°. Paneb sadegid 186 mm vodes, läz kaiked sadeged oleldas heinkus-elokus (53..65 mm kus), kuiv sezon oleskeleb uhokus-semendkus (kümne millimetrad pordos) i redukus-tal'vkus (9 mm pordos). Sadegiden lugumär vajehtase lujas vozidme (nell'hä-vidhe kerdha) mussonan vägehe kacten. Upar' om tal'ven heitten, sikš ku lidn om mererandaline.

Tobmuz

Karači 
Lidnan ümbrikod i sodaterritorijad (2022)

Nügüdläine administrativine jagand oli vahvištadud vl 2011. Lidn om municipaližen korporacijan ohjandusen al (angl.: Karachi Metropolitan Corporation, urdu: بلدیہَِ عظمیٰ کراچی Bldih Azmit Karači «Suren Karačin municipalitet»). Se kogoneb 367 ühtnijaspäi (vll 2023−2027), korporacijan pämez' om mer (angl.: Mayor of Karachi, urdu: ناظم کراچی nazim Karači), valitas kaikid heid nelläks vodeks.

Karači jagase seičemeks ümbrikoks (angl.: district). Ümbrikod alajagasoiš 18 rajonaks (tehsil:aks), ned — 178 nevondkundaks. Mugažo kuz' sodaterritorijad (kantonad) sijadasoiš lidnan keskuses, ned ei mülügoi ümbrikho.

Edeline lidnan pämez' om Vasim Ahtar (Waseem Akhtar, eloku 2016 — eloku 2020). Sid' administrator oli lidnan pämehen sijas (eloku 2020 — viluku 2023, nell' mest oliba radnikusel pordos), i nügüdläine Murtaza Vahab-mer radoi lidnan administratoran (eloku 2021 — tal'vku 2022) edel meran radnikust.

Eläjad

Lidnan ristitišt ületi millionad vodele 1951, sil aigal fiksiruihe 1 137 667 eläjad. Britanižen Indijan jagon jäl'ghe äi islamanuskojid sirdnikoid tuli elämižhe Karačiš Indijaspäi. Vl 1981 lidnan ristitišt oli 5 437 984 eläjad. Vn 2017 Pakistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 024 894 ristituid 3 527 km² pindal. Karačin aglomeracii (23,5 mln ristituid vl 2013) otab seičemenden sijan mail'mas ristitišton lugun mödhe. Läz 2,5 mln pagenikoid elihe lidnas vl 2011, neniš valdkundoišpäi tobjimalaz: Afganistan, Bangladeš, Mjanmar, Šrilank.

Religijan mödhe (2010): islamanuskojad — 96,5 %, hristanuskondan polenpidajad — 2,5 %, induistad — 0,86 %, toižed uskojad — 0,14 %. Enamba mi koume tuhad mečetid om saudud lidnas.

Transport

Rahvahidenkeskeine civiline Džinn-lendimport (KHI, 7,2 mln passažiroid 2017−18 finansižel vodel) om kaikiš suremb valdkundas. Se sijadase Karačiš, päivnouzmpolehe lidnan randpolespäi, oigendab reisid Persijan lahten maihe, erasihe toižihe järedoihe lidnoihe (Dakk, Pekin, Toronto, London, Stambul, Kolombo, Bankok), mugažo Pakistanadme. Sen ližaks, om kaks' sodaaeroportad.

Sebruzlidnad

Homaičendad

Irdkosketused

Tags:

Karači IstoriiKarači Geografijan andmusedKarači TobmuzKarači EläjadKarači TransportKarači SebruzlidnadKarači HomaičendadKarači IrdkosketusedKaračiAnglijan kel'PakistanUrdu

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

SingapurBoris DaliKaračiPortugalijan kel'Leonardo da VinčiBananPetuhov AnatoliiStepanenko JelenaŠtuttgartPifagoran teoremBurkina FasoVenälaižen Federacijan subjektadKontinentKarjalan TazovaldkundNeptuniiBerlinLeningradan agjJauhHeboAn-26MetrIrlandiiJessica JaySportSebežUkrainan kel'Il-76VladikavkazServantes Migel' deEdinburgVihand mujuHlorGöte Johan Vol'fgang fonAnglijan kel'MaliJumalProtestantizmStatistikPersijan kel'EkvadorGeliiMarokPohjoižamerikSklodovskaja-Küri MarijaKelentedoItalijan kel'Venäman tazovaldkundad1885LämoiArsenJordan-jogen Päivlaskmaine randBaltiiskZubrAbramov NikolaiKarjalan kel'MuzikRistitKrasnogorskArhimedTsvanan kel'🡆 More