Džakart (indonez.
i jav. Jakarta, indonezine virkand [dʒaˈkarta]; edel 1527. vot — Sunda Kelapa, edel 1619. vot — Džajakart, edel 1942. vot — Batavii) om eriline pälidnalaine ümbrik (indonez.: Daerah Khusus Ibu Kota Jakarta), Indonezijan pälidn da sen kaikiš suremb lidn. Vn 2024 elokule valdkundan pälidnan sirdand planiruiše udhe Nusantar-lidnha Kalimantan-saren päivnouzmaižel randpolel, sen ezmäine pordaz om sauvomas vspäi 2019.
Lidnanznam | Flag |
Valdkund | Indonezii |
Eläjiden lugu (2023) | 11,249,678 ristitud |
Pind | 661,5 km² |
Pämez' | Heru Budi Hartono (reduku 2022—) |
Telefonkod | +62−21 |
Avtokod | B |
Aigvö | UTC+7 |
Lidn sijadase Jav-saren lodehližel randištol, kus Čilivung-jogi (Kali Besar-jogi) lankteb Javanmerhe, kahesa metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ekvatorialine, tropine mussonine. Voden keskmäine lämuz om +28,2 C°, kuidme +27,3..+28,8 C°. Ekstremumad oma +18,9 C° (sügüz'ku) i +37,9 C° (reduku). Paneb sadegid 1933 mm vodes, enamba vilukus (373 mm) i uhokus (381 mm), vähemba kezakus-sügüz'kus (52..80 mm kus). Meriveden lämuz om +28..+30 C° vodes läbi. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 75..85 % röunoiš voden aigan.
Džakart jagase videks lidnrajonaks ühtenke ümbrikonke. Pälidnalaižen ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks.
Edeline lidnan pämez' (gubernator) om Anis Basvedan (reduku 2017 — reduku 2022, Anies Baswedan).
Vl 2011 kaik 10 187 595 ristitud elihe lidnas. Vn 2010 Indonezijan rahvahanlugemižen mödhe läz 28 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 6392 km² pindal.
Eläjiden religiozine mülükund: 85,5 % oma islaman polenpidajad, 5,2 % — protestantad, 4,8 % — katolikad, 3,5 % — buddistad, 1,0 % — induistad.
Avtobusad, kiruhavtobusad, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i sen aglomeracijas. Metropolitenan ezmäine jono radab vspäi 2019 (13 stancijad), monorel's da metron kahtenz' jono oma sauvomas vspäi 2013. Kaikiš znamasižemb valdkundas Tandžungpriok-konteinerport sijadase 13 km pohjoižhe lidnaspäi. Lidn om avto-, raud-, il'm- da meriteiden tarbhaine keskuz.
Rahvahidenkeskeine civiline Sukarno-Hatta-lendimport (CGK / WIII, indonez.: Bandar Udara Internasional Soekarno–Hatta) om saudud päivlaskmaižes Tangerang-ezilidnas 20 km lodeheze Džakartan keskusespäi. Matknikoiden vozne valu om 60 mln (2013). Tehtas passažorreisid Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe da Indonezijadme päpaloin, jügureisid kaiked mail'madme.
Džakart Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Džakart, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.