Filipiinen

Tekst üüb Öömrang

A Filipiinen (amtelk Republiik faan a Filipiinen, filipino Republika ng Pilipinas [ˌpɪlɪˈpinɐs], ingelsk Republic of the Philippines) san en lun an en skööl faan 7.641 eilunen uun a waastelk Pasiifik. Jo hiar tu Süüduastaasien. Jo san di fiftgratst eilunstoot üüb a eerd efter Indoneesien, Madagaskar, Papua-Nei-Guinea an Jaapan.

Republiik faan a Filipiinen
Republika ng Pilipinas (filipino) Republic of the Philippines (ingelsk)
Flag Woopen
Woolspröök: Maka-Diyos, Maka-Tao, Makakalikasan at Makabansa („För God, a minsken, at natüür an at lun“)
Amtelk spriak	Filipino (natsionaal- an amtspriak), Ingelsk (amtspriak)
Hoodstääd	Manila
Stootsfurem	Republiik
Stootsbaas an Regiarangsbaas	President Rodrigo Duterte
Grate	343.448 km²
Iinwenern	106.512.000 (2018)
Iinwenern per km²	294 (25., bezogen auf das Jahr 2009) Iinw./km²
BIP Totaal (nominaal) Totaal (KKP) BIP/Einw. (nominaal) BIP/Einw. (KKP)	2016 $ 304,6 Milliarden (36.) $ 805,2 Milliarden (29.) $ 2.924 (128.) $ 7.728 (122.)
HDI	▲ 0,682 (116.) (2016)
Münt	Filipiinsk Peso (PHP)
Suwereniteet	12. Jüüne 1898 (faan Spoonien) 4. Jüüle 1946 (faan a Ferianagt Stooten)
Natsionaalhümne	Lupang Hinirang („Ütjsoocht Lun“)
Natsionaalfeierdai	12. Jüüne
Tidjsoon	UTC+8
Autokääntiaken	RP
TLD	.ph
Tilefoonföörwool	+63
Grat siigel faan't Republiik faan a Filipiinen

A Filipiinen san bütj Uast-Timor det iansagst lun uun Aasien mä katuulsk muarhaid bi a iinwenern.

Hör nööm haa a Filipiinen füngen faan di spoonsk siamaan Ruy López de Villalobos: Hi näämd a eilunen tu iaren faan di spoonsk prens Philipp II. Las Islas Filipinas.

Stääden

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

Koorden

Manila   Aparri   Baguio   Angeles   Batangas   Legazpi   Puerto Princesa   Iloilo   Cebu   Tacloban   Butuan   Iligan   Zamboanga   Davao MALAYSIA PASIIFIK SULU-SIA CELEBES-SIA SÜÜDSCHINEESK SIA FILIPIINEN-SIA

A Filipiinen haa 17 regiuunen mä 81 prowinsen:
 

Regiuunen

Luzon (Nuurd)

• Metro Manila (National Capital Region of NCR, Hoodstäädregiuun)
• Ilocos (Regiuun I)
• Kordilleerenregiuun (Cordillera Administrative Region of CAR)
• Cagayan Dääl (Regiuun II)
• Madel-Luzon (Regiuun III)
• CALABARZON (Regiuun IV-A = Cavite, Laguna, Batangas, Rizal, Quezon)
• MIMAROPA (Regiuun IV-B = Mindoro, Marinduque, Romblon, Palawan)
• Bicol-Regiuun (Regiuun V)

Visayas (Maden)

• Waast-Visayas (Regiuun VI)
• Madel-Visayas (Regiuun VII)
• Uast-Visayas (Regiuun VIII)

Mindanao (Süüd)

• Zamboanga Hualeweilun (Regiuun IX)
• Nuurd-Mindanao (Regiuun X)
• Davao-Regiuun (Regiuun XI)
• SOCCSKSARGEN (Regiuun XII = South Cotabato, Cotabato, Sultan Kudarat, Sarangani, General Santos City)
• Caraga (Regiuun XIII)
• Autonoom Regiuun uun Moslem Mindanao (Autonomous Region Of Muslim Mindanao of ARMM)

 

Mä 'Filipinos' ment am a iinwenern faan a Filipiinen, jo san oober nian ianhaidelk fulk. 95% faan a iinwenern hiar tu fulken, diar austroneesk spriaken snaake. Jo san fööraal faan Taiwan iinwaanert, man uk faan Süüdschiina kaam leederhen muaren diartu.

Auer 90% faan a Filipinos san krastenminsken. Jo haa di gluuw uunnimen tu tidjen üs jo eilunen en spoonsk kolonii wiar.

Sowat 5% san moslems.

An do san diar noch letjer fulken of stamer, diar neder oner di iinflööd faan Spoonien, noch faan a islaam kimen san.

• Filipino as det amtsspriak an gongt üüb Tagaalog turag. Hat woort faan 25% üs mamenspriak üüb det eilun Luzon (uun't nuurden) snaaket, an 80% ferstun det gud.

• Ööder spriaken mä muar üs ian miljuun spreegern san: Cebuano, Iloko, Hiligaynon of Ilonggo, Bikol, Waray-Waray, Kapampangan, Pangasinan, Kinaray-a, Maranao, Maguindanao an Tausug.

  Commonskategorii: Filipiinen – Saamlang faan bilen of filmer

  Wikisource: Philippinen  (sjiisk)

 Wikivoyage Raisfeerer: Filipiinen (sjiisk)

  Wiki Atlas: Filipiinen – Geograafisk an histoorisk koorden

• Malaiisk Archipeel

11.333333333333123.0166666666711° N, 123° O