Papua-Nei-Guinea

Papua-Nei-GuineaTekst üüb Öömrang

Papua-Nei-Guinea (Tok Pisin Independen Stet bilong Papua Niugini) as en stoot uun a Pasiifik an leit üüb't uastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea. Det eilun woort tu a kontinent Austraalien tääld. Di waastelk dial faan't eilun hiart tu Indoneesien.

Suwereen Stoot Papua-Nei-Guinea
Independen Stet bilong Papua Niugini
(Tok Pisin)
Independent State of Papua New Guinea
(ingelsk)
Flagge Papua-Neuguineas
Flagge Papua-Neuguineas
Wappen Papua-Neuguineas
Wappen Papua-Neuguineas
Flag Woopen
Amtelk spriak Hiri Motu, Tok Pisin an Ingelsk
Hoodstääd Port Moresby
Stootsfurem Parlamentaarisk monarchii
Stootsbaas Könang Kaarl III.

fertreeden faan guwernöör Michael Ogio

Regiarangsbaas Iarst minister Peter O’Neill
Grate 462.840 km²
Iinwenern 7.476.000 (Stant 2015)
Iinwenern per km² 15 Iinw./km²
BIP
  • Nominaal
2013
  • 15.420 Mio. US$ (132.)
BIP per iinwener 2.106 US$ (131.)
HDI 0,491 (157.)
Münt Kina (PGK)
Suwereniteet 16. September 1975 (faan Austraalien)
Natsionaalhümne O Arise All You Sons of This Land
Tidjsoon UTC+10
Autokääntiaken PNG
TLD .pg
Tilefoonföörwool +675
Papua-Nei-Guinea

Geografii

Papua-Nei-Guinea 
Papua-Nei-Guinea (Papua-Neuguinea)
Papua-Nei-Guinea 
Arawa
Arawa
Papua-Nei-Guinea 
Mount Hagen
Mount Hagen
Papua-Nei-Guinea 
Popondetta
Popondetta
Papua-Nei-Guinea 
Mendi
Mendi
Papua-Nei-Guinea 
Kokopo
Kokopo
Papua-Nei-Guinea 
Madang
Madang
Papua-Nei-Guinea 
Mount Wilhelm
Mount Wilhelm
KORALENSIA
SALOMOONENSIA
BISMARCKSIA
Nei-Britannien
Nei-Irlun
Bougainville
Manus
D’Entrecasteaux-Eilunen
Louisiade-Archipel

Stääden

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

# Stääd Lidj (2011)
1 Port Moresby 364.125
2 Lae 148.934
3 Wewak 37.825
4 Madang 35.971
5 Mount Hagen 29.765
6 Kimbe 22.923
7 Goroka 22.830
8 Daru 15.142
9 Vanimo 13.970
10 Popondetta 12.600

Öder stääden: Arawa (40.266 iinwenern).

Indialang faan Ferwaltang

At lun hää sjauer regiuunen an ian autonoom regiuun (Bougainville):

Regiuun Koord
1 Highlands Papua-Nei-Guinea 
2 Islands
3 Momase
4 Southern

Kliima

Temperatuuren an rin uun Papua-Nei-Guinea (Madang)
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temp. (°C) 30,8 30,6 30,6 30,6 30,7 30,4 30,2 30,2 30,5 30,9 31,2 30,9 Ø 30,6
Min. Temp. (°C) 23,9 23,8 23,9 23,8 23,9 23,7 23,4 23,7 23,6 23,8 23,9 23,9 Ø 23,8
Rin of snä (mm) 343,8 292,0 329,8 389,4 343,4 186,4 144,2 93,8 82,6 239,2 280,2 382,0 Σ 3.106,8
Rindaar (d) 23 21 23 23 21 18 15 12 11 15 19 23 Σ 224
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
30,8
23,9
30,6
23,8
30,6
23,9
30,6
23,8
30,7
23,9
30,4
23,7
30,2
23,4
30,2
23,7
30,5
23,6
30,9
23,8
31,2
23,9
30,9
23,9
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
R
i
n
.
.
o
f
.
.
s
n
ä
343,8
292,0
329,8
389,4
343,4
186,4
144,2
93,8
82,6
239,2
280,2
382,0
  Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det

Politiik

Papua-Nei-Guinea as sant 1975 lasmoot faan det Commonwealth of Nations.

Futnuuten

Luke uk diar

Papua-Nei-Guinea  Commonskategorii: Papua-Nei-Guinea – Saamlang faan bilen of filmer
Papua-Nei-Guinea  Wiki Atlas: Papua-Nei-Guinea – Geograafisk an histoorisk koorden

6° S, 146° O

Tags:

Papua-Nei-Guinea GeografiiPapua-Nei-Guinea PolitiikPapua-Nei-Guinea FutnuutenPapua-Nei-Guinea Luke uk diarPapua-Nei-Guinea

🔥 Trending searches on Wiki Nordfrasch:

MaatriksHibiskusFlääskJens MungardGoogleGootisk (Spriik)Deät Lun.pt20221685AbchaasienGuuswiinJürgen BorstelmannIdahoÖömrang FerianBöökinghiird1973Poolsk spriakIndienHirsePolycarbonaat.me1940SwinswaalerDavid WoodardWikipediaÄphüsem/moÅåstenrikChemii.isTiigerKalkuttaWallonienRocky MountainsEritreaJohn Napier1938SpriakenNordfriisk InstituutBläHistooriJaapaanPoolenTuwaalu.pe.ecSchineesk kalenderTams JörgensenSjiisklunPolitiikIal (brant)Marshall-EilunenTrooselraidpiiperIsraelZhejiangAfrikoonsk Büfler101KaatheierHaute-VienneSankt PetersburgKairoNiigerInformaatikHiroshimaKataloonienNuurd29. MartsCitrusplaantenGeorgiaFinsk Siaböösem.mt🡆 More