ChatGPT on tehisintellektil põhinev juturobot, mis kasutab GPT-3 (Generative Pre-training Transformer 3) mudelit.
Mudelisse on sisestatud suur tekstikorpus, mille põhjal on ChatGPT võimeline looma loogilist ja asjakohast teksti. ChatGPT on välja töötanud OpenAI.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
ChatGPT juturoboti prototüüpi tutvustati avalikkusele 30. novembril 2022 ja programm sai lühikese ajaga populaarseks. Tänu avatud lähtekoodile on ChatGPT areng olnud väga kiire ja kasutajate vajadustele vastav. Uus versioon, GPT-4 avalikustati 14. märtsil 2023.
OpenAI on tehisintellekti uurimis- ja arendusettevõte, mis on loodud 2015. aastal. Ettevõtte visioon on tehisintellekt, mis aitab kogu inimkonda. OpenAI järgib vastutustundlikult tehisintellekti eetilisi põhimõtteid ja teeb tihedat koostööd teadlaste, valitsuste ja teiste ettevõtetega. Näiteks plaanib Microsoft suuri investeeringuid OpenAI-sse, selle arengu toetamiseks. Lisaks GPT-3-le on OpenAI teinud palju teisi tähtsaid teaduslikke avastusi tehisintellekti valdkonnas. Näiteks DALL·E 2 ja Whisper. OpenAI on teinud oma teadusuuringud ja tehnoloogia avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et teised ettevõtted ja arendajad saavad kasutada nende tööd oma projektides. OpenAI tegevjuht on Sam Altman. 2023. aasta jaanuaril hinnati OpenAI väärtuseks 29 miljardit dollarit.
ChatGPT suudab luua loogilist ja veenvalt kirjutatud teksti, mis sarnaneb inimeste kirjutatud tekstiga. Juturobot on võimeline jätkama teksti nagu päris inimene ja tunnistab ka oma vigu kui neid tema vastuses leidub. Lisaks lihtsamale jutuajamisele suudab ChatGPT kirjutada koodijuppe, koostada laulu ja luulesalme, mängida mõningaid mänge ja muudki. Mis teeb ChatGPT eriliseks on see, et ChatGPT suudab vormistada vastuseid, mis pole päriselt juhtunud, vaid võtab arvesse tänapäeva faktoreid ja koostab nende põhjal mingi vastuse, millel on loogiline põhi. GPT-3 suudab ka õppida kontekstist ja ülesannetest.
Erinevalt teistest juturobotitest jätab ChatGPT meelde, mida on inimesega rääkinud, ja suudab vastata küsimustele ka hiljem. Lisaks inglise keelele oskab GPT3 rääkida teistes keeltes ning suudab vastata näiteks peaaegu korrektses eesti keeles.
GPT-3 treenimise protsess algab teksti kogumisega. Selles etapis kogutakse erinevaid tekstitüüpe, näiteks uudiste artikleid, raamatuid, veebilehti ja sotsiaalmeediapostitusi. Kui andmekogu on valmis, siis see sisestatakse GPT-3 mudelisse. Mudel kasutab meetodit, mida nimetatakse alustamata õppimiseks, et õppida keelemustreid ja struktuuri andmeist. See tähendab, et mudel ei pea õppima, milline on sisendi korrektne väljund. Mudel õpib looma teksti, mis sarnaneb treeningandmestiku tekstiga. GPT-3 mudel on treenitud transformer arhitektuuri variandiga. Transformerarhitektuur on neuraalne võrgustik, mis on välja töötatud keeleülesannete jaoks. See arhitektuur eristub teistest, kuna see kasutab tähelepanumehhanismi, mis võimaldab mudelil hinnata sisendi erinevate osade tähtsust ennustuste tegemisel. See tähelepanumehhanism võimaldab mudelil keskenduda kõige olulisemale teabele, mis parandab väljundi kvaliteeti.
GPT-3 on treenitud üle 175 miljardi parameetriga, mis teeb sellest 2023. aasta alguse seisuga kõige võimsama juturoboti.
ChatGPT kasutusalad on laialdased, näiteks lihtsa teksti, luuletuse, laulu ja raamatu loomiseks. GPT suudab kirjutada toimivat koodi erinevates keeltes nagu Java, Python, C# jne. OpenAI pakub ka API lahendust, mis on ettevõtetele kasulik: sellega saab kergesti luua näiteks iseteenindusjuturobotit, kes oskab vastata automaatselt küsimustele, mis internetipoe klientidel võvad tekkida. Samuti saab kasutada API lahendust olemasolevate otsingumootorite täiendamiseks, et need vastaks küsimustele normaalses kõnekeeles, või vestluskeskkonnas kõnedest automaatsete kokkuvõtete loomiseks. Antud kahte lahendust arendab Microsoft oma Bing otsingumootoris ja Teams vestluskeskkonnas.
ChatGPT-s saab kasutada ka mõningaid tekstitöötlus- ja -otsingufunktsioone, näiteks õigekirja parandada, lauseid lõpetada, vastuseid leida. On ka juhtumeid, kus ChatGPT on teinud ära õpilaste eksamid piisavalt heal tasemel, et eksam läbida.
ChatGPTd saab kasutada matemaatika ja füüsika või muude ülesannete lahendamiseks. Silmas tuleb pidada, et ChatGPT antud vastus võib vale olla ja selle korrektsust tuleks muudest allikatest kontrollida.
Üks esimesi juturoboti programme, ELIZA, loodi 1966. aastal MIT (Massachusetts Institute of Technology) tehisintellekt laboris. Programmi eesmärgiks oli simuleerida suhtlust inimese ja arvuti vahel jäljendades psühhoanalüüsi meetodit, mis sõnastab ümber patsiendi sõnad ning laseb tal oma mõtteid avardada. Pärast seda on loodud veel mitmeid juturoboteid näiteks: ALICE (Artificial Linguistic Internet Computer Entity), JABBERWACKY, SIRI, CORTANA, ALEXA, MITSUKU (Kuki AI) ja teisi.
GPT-3 on teise generatsiooni juturobot. Tema eelkäijaks oli GPT-2, mis suutis teha sarnaseid ülesandeid nagu ka GPT-3. GPT-2 oli üks esimesi juturoboteid, mis suutis luua inimestega võrdväärseid tekstilõike, kuid pikemad kirjutised võisid muutuda ebaloogiliseks. Tänu sellele hakkasid inimesed muret tundma, et info, mis jõuab lugejateni, ei pruugi olla usaldusväärne.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article ChatGPT, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.