Virvasõna

Virvasõna on eesti keeles näiteks inglise petrol, mis eesti keeles tähendab bensiini, mitte petrooleumi. Inglise sandals aga tähendab (kontsata!) sandaale, kuid high heels sandals on eesti keeles rihmikud, mitte kontsaga sandaalid.

Loomulikult esineb virvasõnu ka muudes keeltes, näiteks saksa Dekade ja vene декада tähendavad kümmet päeva, aga inglise decade aastakümmet.

Leidub rohkesti virvasõnu, mille tähenduse erinevus eri keeltes on naljakas. Virvasõnadel põhinevad sõnamängud kuuluvad vahel seltskondliku meelelahutuse hulka. Soome sõnadest esinevad eesti keeles tuntud naljakate virvasõnadena näiteks hallitus ('valitsus', mitte 'hallitus'), sulhanen ('peigmees', mitte 'sulane'), pulma ('probleem', mitte 'pulm(ad)') ja halpa ('odav', mitte 'halb'). Tüüpiline virvasõnadest koosnev soomekeelne eksitusfraas on ruumit on koristettu ('laibad on kaunistatud').

Eksitussõnastikud

Virvasõnadest koostatakse meelelahutuslikke eksitussõnastikke, näiteks eesti keelt hõlmavana on ilmunud järgmised sõnastikud:

• Eesti-soome eksitussõnastik (autorid Anja Sepp, Reino Sepp; Stokholm, 1983
• Soome-eesti eksitussõnastik = Suomalais-eestiläinen eksytyssanakirja (sõnad valinud K. Vool; Tallinn : Kodamu, 1991)
• Pulma poikineen : virolais-suomalainen vertailusanakirja (autorid Paul Alvre, Raul Vodja; Porvoo [etc.] : WSOY ; [Tallinn] : Sinisukk, 1995)
• Inglise-eesti eksitussõnastik (autorid Age Allas, Ilmar Anvelt, Enn Veldi; Tartu : Studium, 2005. ISBN 978-9985-9586-2-9)

Olga Kulak on muude võõrkeelest arusaamise aspektide kõrval käsitlenud virvasõnadest arusaamist bakalaureusetöös "Kuidas vene emakeelega õpilased soomekeelsetest sõnadest aru saavad?" (2015). Uurimuses on tõdetud, et eri emakeelega inimeste omavahelises suhtluses ei põhjusta virvasõnad ületamatuid suhtlusprobleeme, küll aga vajaksid keelt mitte emakeelena rääkijad virvasõnade kohta senisest rohkem informatsiooni ja abi.

Aeg-ajalt saavad virvasõnad algajate tõlkijate komistuskiviks, eriti siis, kui tõlgitakse sellise valdkonna teksti, mida tõlkija piisavalt ei tunne.

Virvasõnade vigaste tõlgete piiramatu paljundamine on nüüdisajal saanud probleemiks, mis tuleneb masintõlke kasutamise lihtsusest ja kontrollimatusest (õiguslikust reguleerimatusest). Nii näiteks levivad virvasõnade valetõlked jõudsalt kaubakataloogide ja e-poodide kaudu, mille mitmekeelseid tõlkeid kasutatakse omakorda (näiteks välismaal eesti keelt mitteoskajate poolt ning sageli selleks luba küsimata) ebaprofessionaalsetes masintõlke andmebaasides ja elektroonilistes sõnastikes.

Feliks Vakk on käsitlenud virvasõnade teemat 1984. aasta juulis ajakirja Keel ja Kirjandus artiklis "Terminoloogi valesõbrad". Sealt selgub, et termin "virvasõna" on tulnud leksikoloog Agnes Reitsaku kasutatud sõnast "virvatulesõnastikud".

• virvatuli