Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.
See artikkel räägib inimese veregruppidest; koera veregruppide kohta vaata artiklit Koera veregrupid; Loomade veregruppide kohta vaata Loomade veregrupid |
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel. |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2023) |
Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained: antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punastes verelibledes, antikehad aga vereplasmas. Siiani on teada rohkem kui 17 veregrupisüsteemi, millest igaühes on palju erinevaid antigeene. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu.
Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – antigeen A ja antigeen B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punastel verelibledel.
On neli võimalust:
Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu.
Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.
Reesussüsteem ehk Rh-süsteem on teine vereülekande seisukohalt väga oluline süsteem. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeen on Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen, mille esinemise järgi punastes verelibledes jagunevad inimesed:
Eestis on elanikkonnast umbes 83% Rh-positiivsed, ülejäänud 17% on Rh-negatiivsed. Vereülekande puhul tuleb alati jälgida, et D-negatiivne haige saaks D-negatiivse doonori vere, sest muidu võivad tekkida haigel D-antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajad kui Rh-negatiivsel emal sünnib Rh-positiivne laps.
Veregrupp | Osakaal, % |
---|---|
A Rh positiivne | 30,8 |
0 Rh positiivne | 29,5 |
B Rh positiivne | 20,7 |
AB Rh positiivne | 6,3 |
A Rh negatiivne | 4,5 |
0 Rh negatiivne | 4,3 |
B Rh negatiivne | 3,0 |
AB Rh negatiivne | 0,9 |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Veregrupid, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.