Tuhkapäev

Sellest päevast algab 40-päevane paast (pühapäevad ei lähe arvesse), mis lõpeb ülestõusmispühal. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine.

Päeva nimetus tuleneb juba 7. sajandi lõpu katoliku kiriku rituaalist – palmipuudepühal põletatud palmide või nende asenduspuu tuha patukahetsejate pähe raputamisest. Algselt ei kuulunud tuhkapäev ja sellele järgnenud päevad suure paastu hulka, kuid umbes aastal 700 pikendati paastu, et saada selle pikkuseks 40 päeva ehk Kristuse paastu pikkus.

Tuhkapäevaga on seotud rida uskumusi ja toiminguid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemaletõrjumist. Eeskätt viidi tuhka põllule ja aeda, oluline oli tubade puhastamine ja laiskuse või niinimetatud tuhkapussi väljapeksmine.

Tuhkakapuss, tuhkapoiss või tuhkatüdruk oli poisiks või tüdrukuks riietatud nukk, mis viidi salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jäi, see pere oli kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tuhkapäev

• Tuhkapäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta