Osseedid

Osseedid on idairaani keelte hulka kuuluvat osseedi keelt kõnelev rahvas Kaukaasias. Neid on umbes 720 tuhat^[viide?].

Osseet 18. sajandi riietuses, Ramonov Vano (19. sajand)

Ajalugu ja rahvanimetus

Venemaal kasutatav kohanimi "Osseetia" ja vastav rahvanimetus "osseedid" on gruusia päritolu.

Osseedid on varakeskajal Pärsiast Kaukaasiasse rännanud alaani ja sküüdi hõimude järeltulijad.

Osseetidele lähedane rahvas jasüügid elas umbes 2500 aastat tagasi Aasovi mere põhjakaldal, kust rändas Pannooniasse (tänapäeva Ungari alale). Antiikajal seda hõimu kardeti, sest nad korraldasid ümbritsevatele aladele röövretki. Hilisantiigis lakati neid mainimast.

Keskajal, 14. sajandil liikus uus osseedi hõim, jassoonid, Ungarisse. Hõimu ungarikeelne nimetus Jász. Hõimu liikmeid on esmamainitud 1318. Nad jäid Ungarisse elama, 18. sajandil kaotasid oma keele ja peavad end tänapäeval ungarlasteks, kuid on kohati säilitanud oma identiteedi ja mälestuse oma päritolust.

Gruusia keeles nimetatakse Alaaniat ja alaane sõnadega oseti ja osebi. 14. sajandi lõpul laenas Venemaa selle nimetuse ja hakkas sellega kunagisi alaane nimetama. Vana vene nimetus selle rahva kohta oli "jass". Vene keele kaudu levis osseetide nimetus ka teistesse keeltesse.

Tänapäeval on osseetide omanimetus irättä, vanasti iron. See on seotud indoeuroopa sõnaga arien, mis tähendab õilsat. See vihjab osseetide pärinemisele aarjalaste hulgast.

Levik

Osseetide kodumaa on Osseetia, mis tänapäeval on jaotunud Põhja-Osseetia (kuulub Venemaale) ja Lõuna-Osseetia (de jure kuulub Gruusiale, kuid de facto tegutseb iseseisva riigina, selle iseseisvust on tunnustanud Venemaa, Nicaragua, Venezuela, Nauru ja Tuvalu) vahel. Osseete on maailmas 720 tuhat, kellest kolm viiendikku, 445 tuhat elab Põhja-Osseetias.

Tänapäeval elab kõige rohkem osseete Venemaal (528,5 tuhat).^[1] Järgnevad Süüria (59 tuhat), Gruusia (14 tuhat^[2]), Türgi (37 tuhat) ja Lõuna-Osseetia (30 tuhat). Eestis elab 93 osseeti. ^[3] Esimese 17 riigi seas on Süüria ja Türgi kõrval 15 endise NSV Liidu riiki.

Religioon

Umbes 80% osseetidest on õigeusklikud, 15–20% on muslimid. Islamit esineb Põhja-Osseetias.

Tuntud osseete

Abajtõ Vaso (Vassili Abajev)
Alan Dzagojev (Zähojtõ Alan)
Veronika Dudarova (Dudaratõ Veronikä)
Valeri Gergijev (Gergitõ Valeri)
Alan Huõgatõ (Alan Hugajev)
Elbert Tuganov (isa poolt)

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 7. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ http://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm
↑ Anu Tõnurist, Pilte rahvaloendusest, Tallinn 2013.

Välislingid

Vikerraadio saade osseetidest

[1] "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 7. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[2] ttp://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm

[3] Anu Tõnurist, Pilte rahvaloendusest, Tallinn 2013.

[1]

[2]

[3]