Venezuela: Riik Lõuna-Ameerikas
Venezuela (mööndav Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas.
See piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga.
| Venezuela Bolívari Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Gloria al bravo pueblo | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Caracas | ||
| Pindala | 912 050 km²  | ||
| Riigikeel | hispaania | ||
| Rahvaarv | 28 515 829 (2019) | ||
| Rahvastikutihedus | 31,3 in/km² | ||
| Riigikord | Presidentaalne vabariik | ||
| President | Nicolás Maduro Juan Guaidó (ajutine riigipea) | ||
| Iseseisvus | 5. juuli 1811 | ||
| SKT | 482,359 mld $ (2014) | ||
| SKT elaniku kohta | 15 692 $ (2014) | ||
| Rahaühik | bolivar (VEF) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg –4 | ||
| Tippdomeen | .ve | ||
| Telefonikood | 58 | ||
Demograafia
Venezuela on üks Ladina-Ameerika enim linnastunud riike; valdav enamus venezuelalasi elab põhjapoolsetes linnades, eriti pealinnas Carcases, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 93% elanikkonnast elab Põhja-Venezuela linnapiirkondades; 73% elab rannikust vähem kui 100 kilomeetri (62 miili) kaugusel. Kuigi peaaegu pool Venezuela maismaast asub Orinocost lõuna pool, elab seal vaid 5% venezuelalastest. Suurim ja tähtsaim linn Orinocost lõuna pool on Ciudad Guayana, mis on rahvaarvult kuues linnastu. Teised suuremad linnad on Barquisimeto, Valencia, Maracay, Maracaibo, Barcelona-Puerto La Cruz, Mérida ja San Cristóbal.
Lipp
Venezuela lipp on kollasest, sinisest ja punasest väljast koosnev horisontaalne trikoloor. Lipu sinisele värviväljale on lisatud kaheksa valget viisnurkset tähte.
Lipu kollane sümboliseerib riigi rikkust ja uusi võimalusi. Sinine sümboliseerib vaprust ja Atlandi ookeani. Punane sümboliseerib iseseisvusvõitluse verevalamist Hispaania koloniaalaja vastu. Kaheksa tähte tähistavad Venezuela kaheksat provintsi.
Vapp
Kollase, sinise ja punase värvi horisontaalne kolmikvärv koos riigivapi kollase lindiga ülemisel serval ja kaheksa valge viisnurkse tähega poolkaar, mille keskel on sinine riba.
Rahvastik
Venezuelas elab 2020. aasta andmetel 33 172 327 inimest.
Tunnis sünnib Venezuelas 68 ja sureb 16 inimest.
Rahvastiku aastane juurdekasv on +1,7% ehk Venezuela rahvaarv on kasvav.
Suurima osa Venezuela elanikkonnast moodustavad 16–64-aastased naised. Kõige vähem elab Venezuelas üle 65-aastasi mehi.
Venezuela on suure vanemaealiste osatähtsusega riik, sest vanemad mehed ja naised moodustavad suurima osa rahvaarvust.
Venezuela on jõudnud demograafilise arengu 5. etappi, sest keskmine oodatav eluiga on kõrge.
Hispaania keel on Venezuela ametlik keel. Ameerika põliskeeltel on nende piirkonnas ka ametlik staatus, isegi kui enamik neist on praegu ohustatud. Wayuu, pemoni keel ja Varao keel on Venezuelas enim räägitud Ameerika põliskeeled.
Majandus
Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi.
Tööealise elanikkonna rakendatus Venezuela põllumajanduses on 10%, tööstuses 59% ja teeninduses 49%.
Töötute osakaal Venezuelas on 14,6%.
Venezuelas on peamine sissetulekuallikas nafta (ligi 95% ekspordist on nafta).
Osa Venezuela majandusest sõltub rahaülekannetest.
Turism
Venezuela ei ole tuntud turismiriik, sest turismi osakaal moodustab tervest majanduslikust sissetulekust vaid 9,4%. Kui 2017. aastal külastas Venezuelat 429 tuhat turisti, siis sellele eelnenud aastal 681 tuhat.
Turismi arengu eeldused Venezuelas on aastaringne soe ja kuiv kliima, ookean ja loodus.
Populaarsemad külastuskohad Venezuelas on Angel Falls, Los Llanos, Los Roques, Choroni, Merida Cable Car, Mount Moraima ja Isla Margarita.
Venezuelas on umbes 105 kaitseala, mis katavad umbes 26% riigi mandri-, mere- ja saarepinnast.
Haldusjaotus
Pikemalt artiklis Osariik (Venezuela)
Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks.
_-_et_-_colored.svg)
Ajalugu
Iseseisvumine
Seni Hispaania koloonia olnud Venetsueela kuulutas end esimest korda iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venezuela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukat Carabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võiduga Maracaibo lahingus 1823. aastal.
Kuni 1830. aastani oli Venezuela Gran Colombia riigi osa.
Tänapäev
Venezuelas on aastaid kestnud poliitiline ja majanduskriis presidentide Chaveze ja Maduro sotsialistlike eksperimentide tõttu. 90% rahvast elab vaesuses, alatoitumus on üldlevinud, kaubandust iseloomustab tänapäeval defitsiit kõigest esmavajalikkust.
Vaata ka
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Venezuela |
Viited
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Venezuela, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.