Kurdlehine Rabarber: Taimeliik

Talvitub maa-aluste risoomide abil. Rabarberilehed on suured ja südamekujuliselt kolmnurksed.

Kurdlehine rabarber
Kurdlehine rabarber Rheum rhabarbarum
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Caryophyllales
Sugukond	Tatralised Polygonaceae
Perekond	Rabarber Rheum
Liik	Kurdlehine rabarber
Binaarne nimetus
Rheum rhabarbarum

Rabarber kasvab väga laialdaselt, kasvuhoones saab teda kasvatada aasta läbi. Rabarberit, mida kasvatatakse soojendusega kasvuhoones, nimetatakse „kasvuhoonerabarberiks“; see on tavaliselt kättesaadav tarbijale varakevadel, enne avamaal kasvavat rabarberit.

Kasvuhoones kasvatatud rabarber on tavaliselt heledam punane, pehmem ja magusama maitsega kui avamaarabarber. Mõõduka kliima juures hakkab rabarber kasvama juba kevadel (aprill, mai) ja kasvab kuni sügiseni.

USA Oregoni ja Washingtoni osariigis saab rabarberilt tavaliselt kaks saaki, alates aprilli lõpust kuni juuli lõpuni. Rabarber on valmis siis, kui ta vars on tugev ja läikiv. Ühendkuningriigis korjatakse esimene saak küünlavalgel, siis pidavat olema rabarber magusam ja õrnema varrega.

Maheaianduse propageerija Lawrens D Hills peab oma lemmikrabarberisortideks Champagne'i, Victoriat, Timperley Earlyt ja Early Albertit, samuti soovitab ta Gaskin Perpetuali, sest see sort sisaldab tavalisest vähem oblikhapet. Teda saab korjata pikemal perioodil, ilma et ta muutuks hapuks. Kuna rabarber on hooajaline taim, siis värsket taime väljaspool hooaega on raske saada külmema kliimaga maades, nagu seda on Inglismaa, Iirimaa, Venemaa jpt. Rabarber tahab heaks kasvamiseks palju päikesevalgust.

Külmakahjustusega rabarberit ei tohi süüa, kuna ta võib sisaldada oksaalhapet, mis võib põhjustada erinevaid haigusi.

Rabarberivarte värv võib erineda tumedamast punasest kuni heleroheliseni. Värvus varieerub sorditi ja sõltub ka kasvatustehnoloogiast. Rohelise varrega rabarber on tugevam ja tavaliselt ka saagirikkam kui punane. Samas aga on punast värvi varrega rabarber populaarsem just tarbijate hulgas.

Toiduna

Rabarberile kasvavad tugevad ja mahlased varred, tehniliselt nimetatakse neid leherootsudeks. Varte kasutamine toiduna on suhteliselt uus nähtus. Esmakordselt kasutati neid 17. sajandil Inglismaal.

Tavaliselt kasutatakse rabarberit kas ahjukookides või muude magustoitude valmistamisel. Palju kasutatakse koos maasikatega, nii kookides kui ka mahlades. Rabarberilehtedest võib valmistada ka teed.

Meditsiinis

Traditsioonilises hiina meditsiinis on juba aastatuhandeid kasutatud rabarberijuurt lahtistina.

Rabarber esines ka keskaja Araabia ja Euroopa arstiretseptides. See oli üks esimesi Hiinast toodavaid ravimtaimi.

Rabarberis leiduv pigment, mida kutsutakse parietiiniks, võib tappa inimesel leukeemiarakud juba kahe päevaga. Seda on testitud laboris hiirte peal.

Rabarberi juurtes ja vartes on rikkalikult emodiini ja reiini. Need ained on lahtistava toimega ja seega kasutatakse neid ka kaalulangetusravimina. Risoomid sisaldavad ühendeid, mis vähendavad veresuhkru sisaldust diabeeti põdevatel hiirtel.

Rabarberilehed sisaldavad oblikhapet, mis on inimesele mürgine. Oblikhapet leidub vähesel määral ka rabarberi vartes, aga väikese koguse tõttu ei ole see inimesele kahjulik. Mürgiseid lehti on kasutatud maitseainena, kui nendest on enne seda kahjulik oblikhape eemaldatud.